Mis kriitikatsunamit puudutab, siis ärakeelamisotsuse kõrval sai arvajatelt tõrva kogu teleprogramm. Jään nõusse, et tugevaim kultuurisaade on "Plekktrumm" ja siit-sealt kokkuotsitud kultuuriteemaliste palakeste pooletunnises saates ülessoojendamine ei ole see, mis kõhtu täidaks, olgu ettekandja, see tähendab saatejuht nii särtsakas kui tahes.
Aga jõuluõhtul näitas ETV end parimast küljest. Kümneid korda näidatud eelreklaam, milles isad lastega lumes vähkresid, oli tore, aga jättis äraootavale seisukohale. Saateõhtu algus oli täpselt see, mida reklaam oli lubanud: isad, ja mitte ainult saatejuhid Juhan Kilumets ja Taavi Eilat lastega, vaid ka ettevõtja Tõnu Runnel kolme lapsega ja äsja superstaariks tituleeritud Art Nuhan, kelle lapsed olid parasjagu haigeks jäänud. Juttu aeti isaks saamisest ja selleks olemisest, aga kui stuudios on sellised väiksed aatomikud ja neid on viis, siis nõuab see ikka üsna suurt pingutust, et jutulõng ei katkeks ja samas ükski lapsuke küünlatulele liiga lähedale ei satuks. Vaatajal oli vaatamist palju ja samas tekitasid isade pingutused kaasaelamist. Isade, ma mõtlen elus hästi toime tulevate ja oma perele ustavate meeste vaatenurgast võiks alati rohkem rääkida, et ei jääks mulje, et enamasti on meil koduvägivaldurid või need isad, kes on saba selga võtnud ja otsivad paremaid jahimaid.
/nginx/o/2023/12/25/15799510t1hde1f.jpg)