Miks algab astronoomiline talv 22. detsembril?

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Kuidas tundub see 6. detsember – kas tõeline sügis, ilus talv või midagi muud? Nüüd, mõni päev enne jõule tuleb kõigil talv omaks võtta.
Kuidas tundub see 6. detsember – kas tõeline sügis, ilus talv või midagi muud? Nüüd, mõni päev enne jõule tuleb kõigil talv omaks võtta. Foto: Marko Saarm

Ehkki ilmataat kinkis äsja mitu nädalat muinasjutuliselt kaunist talve, algab astronoomiline talv 22. detsembri varahommikul ning selle juhatab sisse hoopiski suur sula.

Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna klimatoloog Ain Kallis tõdes, et aastaaegasid on õige mitmesuguseid.

«Üks neist on see, mis sõltub vaid astronoomilistest teguritest, maakera telje kaldenurgast. Need tegurid tähistavad aega, mil Päike läbib oma näival teekonnal, niinimetatud ekliptika tasapinnal teatud punkte,» kõneles ta. «Kuna Maa orbiit ümber Päikese pole kena ring, need sesoonide algused veidi muutuvad. Tänavu algab astronoomiline talv meie aja järgi täpselt kell 5.27.»

Vahel on talve astronoomiline algus 21. ja vahel 22. detsembril, suve puhul näiteks 20. ja 21. juunil. Kallis märkis, et need on niisiis tähtsad kuupäevad, mil päikeseketta keskpunkt läbib oma näival aastasel liikumisel mööda ekliptikat päikeseseisaku ehk solstiitsiumi punkti.

Meteoroloogilisest vaatevinklist on aga kõik märksa lihtsam, siis algab talv Kallise sõnul 1. detsembri kuupäevaga ja kestab kolm kuud ehk veebruari lõpuni. Nõndasamuti algab kevad 1. märtsil, suvi 1. juunil ja sügis 1. septembril.

«On neli põhiaastaaega, mis tähistavad kokkuleppelisi aastaaegade piire täiskuude kaupa. Selline arvestus lihtsustab aastaaegadest teaduslike ja klimatoloogiliste kokkuvõtete tegemist,» selgitas ta.

Et asi keerulisem oleks, kutsutakse Kallise sõnul mõnel pool meteoroloogilisi aastaaegu kalendrilisteks, samas kui osa inimesi peab kalendriliseks just astronoomilist aastaaega. Võta siis kinni!

Kõige huvipakkuvamad on tema hinnangul aga klimaatilised aastaajad. Neid arvestatakse põhiliselt õhutemperatuuri püsivamate muutuste järgi ning neile on iseloomulikud kindlad sesoonsed muutused nii ilmastikus kui ka looduskeskkonnas tervikuna.

«Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega: nelja põhiaastaaega – kevad, suvi, sügis ja talv – ning nelja ülemineku-aastaaega – kevadtalv, varakevad, hilissügis ja eeltalv,» selgitas Kallis.

Paraku põimub elu erinevate tõekspidamiste ja seisukohtadega, mis näiteks annab tunda ka pärast koolilaste suvepuhkust. Tavaliselt heliseb esimene koolikell 1. septembril. Keegi aga ei ütle, et laste kooliaeg algab suvel. On harjutud, et lapsed lähevad kooli sügisel, kuigi ehk isegi täpsem oleks öelda, et meteoroloogilisel sügisel.

Tagasi üles