REOSTAJAD ⟩ Riik võtab septikute omanikud ja mustusevedajad pihtide vahele

Kui majapidamine tellib sibiauto, on põhjavesi juba pool võitu saanud. Kui kraam veetakse ametlikku purglasse, võib see tähistada lõplikku võitu. Ent alati nii ei lähe. Foto: Kristjan Teedema

Et sibimajanduses valitseb üle Eesti kaos, põhjavesi on mitmel pool reostunud ja kaevuvesi ei kõlba juua, plaanib kliimaministeerium seada sisse septikute ja biopuhastite registri, üleriigiliselt kehtiva reovee äraveo eeskirja, purgijate registreerimiskohustuse ja nende tegevuse üle regulaarse järelevalve.

Umbes 246 000 Eesti elaniku majapidamine pole kanalisatsiooniga liitunud, seepärast kasutatakse reovee kogumiseks septikut koos imbväljakuga, biopuhastit või lekkekindlat mahutit. Kas aga reovesi kogutakse nõuetekohaselt ja kas see jõuab reoveepuhastitesse või valab purgija selle kraavi, sellest pole riigil ja omavalitsustel ülevaadet.

Reovee vette või maasse juhtimise tõttu kasvavad jõed ja järved kinni, põhjavesi saastub ja puhkevad taudid. Pole ka ime, sest mõne aasta Eesti keskkonnauuringute keskuses tehtud analüüsist selgus, et hajaasustuses leidus kvaliteetset joogivett ainult 29 protsendis kaevudes, tulemus kehtis nii puur- kui salvkaevude kohta.