/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2008/12/22/108758t1h3886.jpg)
Spetsialistide koostatud ülevaatesse XX sajandi arhitektuuriparemikust jõudis Viljandimaalt seitsekümmend ehitist.
Asjatundjad tegid ehitiste seast valiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimistöö tulemusena selgub see osa moodsast arhitektuurist, mis vääriks kultuurimälestiseks tunnistamisega riiklikku kaitset. Projekti algatasid kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet.
Moodsa arhitektuuri eksperdid Mart Kalm, Lilian Hansar, Epp Lankots ja teised tegid uuringuid peale Viljandimaa veel mitmes maakonnas ning Pärnus.
«Taheti saada ülevaadet kogu Eesti väärtuslikest ehitistest, mis võiksid säilida ka järeltulevatele põlvedele,» selgitas muinsuskaitseameti vaneminspektor
Anne Kivi. «Riigil on majade kordategemiseks paraku raha vähe. Ekspertide välja valitud objektide kohta on kindlalt teada, et neil on rahvuslik väärtus.»
Kivi nentis, et enamik praegu kaitse all olevatest hoonetest esindab mõisaarhitektuuri ning pärineb valdavalt XIX sajandist. Möödunud sajandi teise poole arhitektuuri polnud varem põhjalikult uuritud.
Kuigi töö on veel pooleli, saavad omavalitsused kogutud materjale juba kasutada ning see võib marjaks ära kuluda üld- ja detailplaneeringuid tehes.
Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõuniku Laila Põdra sõnul on 2007. aastal alustatud mahukas uurimistöö vajalik eelkõige selleks, et luua ajakohastatud infobaas.
«Ülevaatlik andmekogu oleks adekvaatne alus, mille järgi saaksid otsuseid teha nii muinsuskaitse spetsialistid kui arhitektid,» ütles Põdra.
Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Anneli Randla kinnitust mööda võib tehtud uuringute põhjal öelda, et suur osa hoonetest on tehniliselt halvas seisukorras ning vajaksid kiiret abi.
«Samas ei tähenda see, et kõik need hooned muinsuskaitse alla võetakse,» täpsustas Randla.
Pärast kogu Eesti XX sajandi arhitektuurist ülevaate saamist asub töörühm kogutud materjali analüüsima. Siis teeb ta ettepanekud kultuuriministrile riikliku muinsuskaitse rakendamiseks ning omavalitsustele miljööalade kehtestamiseks. Mõne hoone puhul piirdutakse vaid dokumenteerimisega. Valik loodetakse teha 2010. aasta lõpuks.