Viljandimaa villased vaibad reisivad Hiinasse

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu Raua selja taga on valmis kootud «Pühakoda», nurgas on Eva Maaten ametis «Koduvärava» teise variandiga ja «Rehi» alles ootab tegemist. Lõnga- ja ideepuudust Käärikul ei ole, nii et tublidel tegijatel tuleb lasta näppudel käia.
Anu Raua selja taga on valmis kootud «Pühakoda», nurgas on Eva Maaten ametis «Koduvärava» teise variandiga ja «Rehi» alles ootab tegemist. Lõnga- ja ideepuudust Käärikul ei ole, nii et tublidel tegijatel tuleb lasta näppudel käia. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kääriku talu vaibatoas käib taas kibe töö: kunstnik Anu Raualt on tellitud kaks gobelääni Eesti Vabariigi Pekingi suursaatkonna uude hoonesse. Käsil on muidki tellimusi.

Üks Hiinasse minev vaip, «Pühakoda» on valmis.

«Olen mõelnud niimoodi, et eestlaste pühakoda on mets. Rahvuslikest triipudest kujunes kuusik, üks kuusk on aga kõrgemaks kasvanud, torniks saanud,» selgitab Anu Raud.
Hiinlastele on taevas natuke kollast ka.

Teine vaip, «Rehi» alles ootab maavillaseks pildiks saamist. Kavandilt on näha, et tumeda rehetare muudavad rõõmsaks mustrid ja esiisadel kasutusel olnud esemed, mis on puistatud üle kogu pildi, sealhulgas hoonele. Vaibal võib näha puuraiumispakku, millesse on löödud kirves, koormat vedavat hobust ja nii mõndagi muud.

«Selle järgi peaksid hiinlased pisut aru saama, kuidas meie elu käib,» oletan.
«Mine sa tea... Ja kas nad peavadki sellest aru saama,» arvab autor.

Täispikkuses artikkel ilmus
24. märtsi «Sakalas»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles