Mulle isiklikult tundub, et kavandatav koolireform on korralikult läbi kaalumata.
Koolireform on läbi mõtlemata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas on arutatud näiteks seda, mis saab siis, kui külast kool ära kaob? Mis see endaga kaasa toob, kui jääb alles ainult üks gümnaasium kogu Viljandi maakonna peale? Kas on mõeldud sellele, et Viljandisse tuleks sel juhul ehitada õpilaskodu?
Bussid sõidavad nii harva, et igast maakonna külast on peaaegu võimatu kooli jõuda. Et praegu on käsil võimas külaelu väljasuretamine, siis loodetakse tõenäoliselt, et küladesse ei jää sel juhul ainsatki inimest.
Kuidas tagatakse mammutkoolis distsipliin ja korralik õppeedukus? Muide, 1960. aastatel oli Viljandis üks keskkool ja ainult keskkooliklassidega. Kahjuks ei tulnud sellest midagi välja. Ka minevikukogemusest võiks midagi õppida.
Kahjuks on Viljandi maavanem Kalle Küttis vedanud ainult ühte rida: mitu pead ja mitu kooli peab alles jääma. Kas on analüüsitud ka teisi suundi ning poolt- ja vastuargumente?
Praegused reformid meenutavad kangesti sovetiaega. Ka toona tekkisid mammutettevõtted, hiigelkolhoosid ja -keskkoolid. Praktika näitas kohe selle mania grandiosa ehk suurushullustuse vead kätte.
Kui mõtleme kitsalt ainult ühes suunas ja jätame suure hulga kõrvalisi tegureid arvestamata, on reform juba eos hukule määratud.
Teame, mis juhtub, kui kallinevad bensiin ja elekter. Siis kulgeb hinnatõus geomeetrilises progressioonis.
Kurb on, et meie mõtleme sellele, kuidas oleks odavam, aga mitte sellele, mis oleks inimesele kasulikum. Mujal arenenud riikides ei loeta koolimajade arvu ja laste päid kokku, vaid võimaldatakse kodulähedast haridust ka sel juhul, kui koolis käib vaid kolm kuni kümme õpilast.