Pedagoogid vajavad kindlust, et palk jõuab 120 protsendini Eesti keskmisest

Heljo Pikhof Foto: Erakogu

RIIK ANNAB sõna, riik võtab sõna. Just nii paistab praegune palgatüli õpetajate vaatevinklist. Ehkki prooviti nii siit kui sealt nurgast – kaasati riiklik lepitaja, otsiti kompromisse, rehitseti haridusvaldkonna raha –, keskpõrandale kokku ei saadudki. Viimaks leppis haridustöötajate liit sellega, et õpetaja alampalk tõuseks tuleval aastal viis protsenti (esialgne taotlus oli 11,5 protsenti), ja haridusminister sai raha kokku 3,1-protsendiliseks palgatõusuks.

Enne riigieelarve lukkupanekut valitsus siiski ei leidnud 10 miljonit lisaeurot, mis oleks töötüli ära hoidnud. Seega õpetajad hakkavad 22. jaanuaril streikima, ja mitte kerge südamega.

Palk on mõistagi toimetulekuks äärmiselt oluline, aga ei ole ainus, mis kujundab inimese eluolu. Õpetajad tunnevad end väärtustatuna siis, kui neil on mõistlik töökoormus ning kooli juhtkonna ja lapsevanemate suhtumine neisse on toetav.