Jaekaubandusest uut prügikonteinerit soetades tasub end nendele esitatavate nõuetega kurssi viia ja mõõdulint kaasa võtta, sest muidu võib ostuga alt minna.
Prügikonteinerit ostes võib kergesti ämbrisse astuda
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
30. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Viljandi elanik otsustab mitte rentida heitmekonteinerit prügivedu korraldava Veolia Keskkonnateenuste käest ja selle asemel endale uue konteineri osta, jääb talle kaks võimalust: hankida see Veolia Keskkonnateenuste kaudu või otsida mujalt.
Teisena nimetatud variandi kasuks otsustas Viljandis elav Piret, kes valis jaekaubanduses pakutud konteineri sellepärast, et see püsis paremini püsti. Sealjuures pööras ta tähelepanu sellele, et mahutil oleks heitmekonteineritelt nõutav märge EN 840.
Ühel päeval avastas ta mahuti küljest aga prügiveofirma kirja, milles anti teada, et kuna konteiner ei ole masintühjendatav, siis seda edaspidi ei teenindata. Tuli hankida uus.
«Meie pere mure sai lahendatud uue konteineri ostmisega, aga kindlasti ei ole see kõigile jõukohane,» arvas naine.
Pakutakse sobimatuid konteinereid
Veolia Keskkonnateenuste Lääne regiooni juhataja Jaan Viljas ütles, et kõnealuse juhtumi puhul oli häda mahuti liiga kitsas äärises, mille taha prügiveoauto kamm-tõsteseadis ei mahtunud. Et konteiner oleks haaratsiga tõstetav, peab selle sügavus olema vähemalt 40 ja laius 55 millimeetrit.
Viljase jutust selgus, et jaekaubanduses ringleb heitmekonteinereid, millel võib küll olla Eestis kehtestatud standardile EN 840 vastavust kinnitav märge, kuid mida ei saa sellegipoolest ühel või teisel põhjusel masinaga tühjendada.
Lisaks sellele, et konteineri mõõtmed võivad olla sobimatud, puutuvad prügivedajad ikka ja jälle kokku ka liiga õrnast materjalist valmistatud mahutitega, mis vihma, lume ja päikese käes veelgi rabedamaks muutuvad ning seetõttu tõstes katki võivad minna.
«Konteinereid on seinast seina, mõni neist on mõeldud hoopis sisetingimustes kasutamiseks,» rääkis Viljas. Ta soovitas enne konteineri ostmist veenduda, et selle materjal näiteks UV-kiirtele vastu peab.
Küsimusele, kui tihti Veolia prügivedajad sobimatuks osutuvate konteineritega kokku puutuvad, vastas Jaan Viljas, et mitte väga sageli. Ta on aga täheldanud, et niisuguste mahutite esinemissagedus suureneb hooti olenevalt sellest, milliseid mudeleid jaekaubanduses parasjagu pakutakse.
Äärise laius vajas väljaselgitamist
Jaan Viljase ütlemist mööda kasutavad eri prügiveofirmad ühesuguseid tõstemehhanisme. Seega on konteineri äärise sügavusele ja laiusele kogu Eestis samad nõudmised.
Nende väljauurimine võib aga kujuneda keeruliseks. Näiteks Veolia Keskkonnateenuste kodulehelt leiab viite PDF-failile, mis sisaldab nii kahe- kui neljarattalise prügikonteineri joonist ja nende täpseid mõõtmeid. Sellest saab teada, milline on mingi nominaalmahuga konteineri lubatud tühikaal, maksimaalne kaal, üldkõrgus, üldlaius, üldsügavus, ülaserva kõrgus ja rattaläbimõõt.
Kui suur peab olema mahuti serv, et seda kamm-tõsteseadisega tühjendada saaks, seal kirjas ei ole. «Sakalal» õnnestus see teada saada Veolias asuvate näidiskonteinerite mõõtmise teel.