Skip to footer
Saada vihje

Priit Toobal: kohus näitas, et volikogu töökord on sisutu pahn

Mullu 30. augustil juhtis Priit Toobal viimast korda Põhja-Sakala volikogu istungit selle esimehena.

Riigikohus jättis kolmapäeval rahuldamata Põhja-Sakala vallavolikogu esimehe kohalt tagandatud Priit Toobali kaebuse ja leidis, et kehtiv seadus ei anna volikogu liikmele õigust pöörduda volikogu sisevaidluste lahendamiseks halduskohtusse.

"Õigusselguse huvides mulle see otsus meeldib," sõnas Priit Toobal. "Näitab, et kel jõud, sel õigus."

Priit Toobal vaidlustas halduskohtus Põhja-Sakala volikogu 2022. aasta  22. septembri istungil vastuvõetud volikogu otsused. Ta leidis, et sellega rikuti volikogu istungi kokkukutsumise korda.

Mullu septembri keskpaigaks oli poliittüli Põhja-Sakala vallas jõudnud haripunkti, vallavalitsus oli juba sisuliselt lakanud töötamast, vallavanem tagasi astunud ning kui volikogu poleks oktoobri alguseks kokku tulnud, pidanuks kõik selle liikmed ametist taanduma.

Nii leidsid senised opositsionäärid ja osa võimuliidust, et volikogu tuleb kokku kutsuda toonase volikogu juhi Priit Toobali selja taga. Kui Toobal oli Poolas sõprusomavalitsuses külas, saatis volikogu aseesimees laiali volikogu istungi kutsed. Toobal asus seisukohale, et selline tegevus on seadusevastane, ning teda toetas vallasekretär.

Istung toimus, ametisse seati uus vallavanem ja volikogu juht ning Toobal pöördus kohtusse. Pika teekonna lõpuks leidis kohus, et Toobalil polnud üldse kaebeõigust.

"Arutelu selle üle käiski, kas on kaebeõigust või mitte," selgitas Toobal oma seisukohta. "Kui ei saa kohtusse kaevata, siis ei saa ka ükski organ vaidlust lahendada. Sisuliselt ütles riigikohus, et kõik volikogu siseregulatsioonid ja töökorrad on sisutu pahn." Tema hinnangul joonistus otsusest välja, et kohtus maksab see, mis on kirjas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, ja volikogu töökord on mõeldud neile, kes sellest ise tahavad kinni pidada.

Riigikohtu halduskolleegium nõustus eelmiste kohtuastmetega ja jäi varasema praktika juurde, et kuigi omavalitsuse volikogude sisevaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses, puudub kehtivas õiguses regulatsioon, mis annaks volikogu liikmele nende vaidluste algatamiseks kaebeõiguse.

Kolleegium selgitas, et volikogu liige võib pöörduda halduskohtusse üksnes siis, kui volikogu otsus rikub tema subjektiivseid õigusi, kuid mitte volikogu sisesuhetest tulenevate õiguste kaitseks. Seega ei tulenenud kolleegiumi hinnangul kaebajale kaebeõigust ka esimehe ametikohast.

Riigikohus selgitas, et kohaliku omavalitsuse volikogu ja selle liikme vahelisest sisesuhtest võrsunud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Kolleegium lisas, et seadusandja pädevuses on otsustada, kas selline süsteemne ja terviklik regulatsioon kehtestada või mitte.

Kommentaarid
Tagasi üles