Ministeerium sai vastuste asemel hulga ettepanekuid

Viljandimaa koolivõrgu tulevik on selgusetu. Praegu on väljaspool maakonnakeskust viis gümnaasiumi ja pole suudetud otsustada, kas kõik peaksid tööd jätkama või võiks neid alles jääda üks-kaks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Valdade ja linnade juhid teadsid juba enne ühise laua taha istumist, et nad gümnaasiumide sulgemise osas ühisele seisukohale ei jõua, ja saatsid ministeeriumile vastuste asemel portsu ettepanekuid.

Viljandimaa omavalitsuste liidu juhi Ene Saare tõdemust mööda oli juba enne veebruari eelviimasel päeval peetud koosolekut teada, et omavalitsustel on maakonna koolivõrgu osas võimatu üksmeelele jõuda. Seda arvestades ei teinudki siinsed vallad ja linnad ettepanekuid, millised koolid võiks sulgeda. Tartusse saadeti hoopis hulk ideid, kuidas kogu Eesti koolivõrku korrastada.

Ministri mõte

Kohalike valla- ja linnajuhtide nõupidamise tulemusi kommenteerinud Viljandi maavalitsuse haridusameti juht Ilmar Kütt nentis, et ministeerium üritas koolivõrgu korrastamisel palli omavalitsuste väravasse lükata. «Sellisel juhul aga suure tõenäosusega mingit otsust ei tulegi,» tõdes ta. «Ministeerium peab ise jõulisemalt tegutsema ja reformi ära tegema.»

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tutvustas 6. jaanuaril avalikkusele gümnaasiumivõrgu korrastamise projekti, mille järgi oleksid Eestis ainult suured gümnaasiumid. Koolidele esitatavate nõuete täitmiseks peab ministeeriumi hinnangul olema igas gümnaasiumis vähemalt 252 õpilast. See tähendab, et koolis oleks X—XII klassini vähemalt kolm paralleeli ja igas klassis vähemalt 28 õpilast.

Selliste tingimuste korral on suur tõenäosus, et Viljandimaale mahubki vaid üks kool, mis asuks Viljandis.

Ettepaneku tegi ministeerium, ent otsustamine, millised koolid tuleks sulgeda ja kuidas maakonnas koolivõrku kujundada, jäeti omavalitsustele.

Ene Saare sõnul on hea see, et parima variandi leidmiseks kaasati omavalitsused. Samas tegi ministeerium Saare meelest valesti, kui lootis raske valiku langetamise valdade ja linnade õlule lükata. «Meil pole maakondlikku otsustamise organit,» selgitas Saar. «Iga vald ja linn saab neid teha vaid enda kohta.»

Nii astusid need maakonna vallad ja linnad, kus praegu gümnaasiumid asuvad, vastu plaanile kehtestada kõikjal Eestis gümnaasiumisse pääsemiseks ühtne ja senisest märksa kõrgem lävend, mis põhineb põhikooli lõputunnistuse keskmisel hindel.

Valitsuse otsus

Haridusministeeriumi asekantsler ja endine Viljandi maavanem Kalle Küttis on korduvalt avaldanud arvamust, et maakonda võiks jääda kolm gümnaasiumi. Üks oleks Viljandis, üks maakonna põhja- ja teine lõunaosas.

Seetõttu on eriti tugev konkurents praegu nende omavalitsuste vahel, mis asuvad kõrvuti ja millel mõlemal on oma gümnaasium. Sellised on näiteks Suure-Jaani ja Võhma ning Karksi ja Abja.

Tuleviku osas on kõik selge Viljandis, kus senised gümnaasiumid kaovad ja tekib uus riigile kuuluv kool.

Ene Saare sõnul ei saa aga ülejäänud maakonna vallad teha otsuseid, kuhu peaks tulevikus gümnaasium jääma ja kust kaduma. «Seda peaks tegema kogukond,» tõdes ta. Teine võimalus oleks langetada otsus riiklikult.

Kalle Küttise arvates oli omavalitsuste poole pöördumine pigem poliitiline käik ja temagi on seda meelt, et ilma riigi otsuseta pole gümnaasiumireformi võimalik teha. Selleks on aga vaja võimuliidu poliitilist tahet ja valitsuse kindlat otsust.

SOOVITUSED

Viljandimaa valdade ja linnade tähtsamad ettepanekud haridusministeeriumile
• Koolireform tuleks ellu viia ruttamata, kolme aasta jooksul.
• Õpilastele peaks tagama võimaluse bussiga kooli jõuda.
• Tarvis oleks õpilaskodusid koos taskukohase toitlustusega.
• Ümberkorraldused ei tohiks lapsevanematele ja omavalitsustele lisakulu tuua.
• Gümnaasiumi pääsuks ei tohiks kehtestada kogu Eestis ühtset lävendit.
Allikas: Viljandimaa omavalitsuste liit