ÜKS KÜSIMUS RIIGIKOGULASELE Keskerakonna aseesimees Jaak Aab: valitsuse plaanide järgi ootab meid 2025. aastal ees veel 700 miljonit maksutõuse

Copy
Keskerakonna aseesimees, Viljandimaalt riigikokku valitud Jaak Aab leiab, et valitsus lasi õige hetke inflatsiooni ohjeldamiseks mööda. "Või seda ei tahetudki teha, sest riigieelarvele tähendas suur hinnatõus ka suuremat maksulaekumist," märgib Aab.
Keskerakonna aseesimees, Viljandimaalt riigikokku valitud Jaak Aab leiab, et valitsus lasi õige hetke inflatsiooni ohjeldamiseks mööda. "Või seda ei tahetudki teha, sest riigieelarvele tähendas suur hinnatõus ka suuremat maksulaekumist," märgib Aab. Foto: Dmitri Kotjuh

8. detsembril võttis riigikogu vastu 2024. aasta riigieelarve. Järgmise aasta eelarve kulud ja investeeringud on 18,5 miljardit ja tulud 16,8 miljardit eurot. Seega plaanib riik laenata 1,7 miljardit eurot. Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles pärast eelarve vastuvõtmist "Aktuaalsele kaamerale", et eelarve aluseks olev majandusprognoos näeb järgmiseks aastaks ette 2,7-protsendilist majanduse reaalkasvu.

"Isegi ligilähedale sellele ükski prognoos ei näita, pigem vastupidi. Pigem kasvu ei tule või isegi võib juhtuda, et on väike majanduslangus järgmisel aastal," viitas Sõerd ebarealistlikule eelarvele. Seetõttu küsis Sakala Viljandimaalt riigikokku valitutelt, kas ja miks peaksid siinsed inimesed olema parlamendis vastuvõetud riigieelarvega rahul.

Keskerakonna aseesimees Jaak Aab märkis, et Eesti majandus on langenud seitse kvartalit järjest. "Eriti kehvasti läheb senisel veduril töötleval tööstusel. Viimasel kahel aastal on Eesti majanduslangus üks sügavamaid ja hinnatõus üks kiiremaid Euroopa Liidus. Kaja Kallase valitsus aga tegeleb skandaalide ja asendustegevusega. Hinnatõus läks käest ära just eelmise aasta kevadsuvel. Reformierakonna ainuvalitsus ja selle järel tema moodustatud koalitsioon oleks saanud õigeaegsete sammudega suurt majanduslangust pidurdada. Õige hetk inflatsiooni ohjeldamiseks lasti aga mööda või seda ei tahetudki teha, sest riigieelarvele tähendas suur hinnatõus ka suuremat maksulaekumist," rääkis Aab.

Tagasi üles