/nginx/o/2012/03/29/1031536t1h7237.jpg)
«Mina ütlen selle peale, et naised on ise süüdi, kui palgavahed on sellised, nagu need meil on: ega keegi palka juurde anna, kui ise ei küsi,» oli Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland soolisest palgalõhest rääkides resoluutne. «Tuleb küsida!»
Kristiina Ojuland: naised on ise süüdi
:format(webp)/nginx/o/2021/01/07/13565012t1hc9c7.jpg)
30. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta meenutas, et asudes 1990. aastatel pärast ülikooli lõpetamist justiitsministeeriumis oma esimesele töökohale, nõudis ta kohe palka juurde, kui avastas selle ebavõrdsuse.
«Justiitsminister oli Märt Rask. Kui nägin, et minule makstakse vähem, läksin oma nõudmisega otse tema juurde ja saingi sellise palga, mida küsisin,» rääkis ta.
Ojuland lisas, et nii on ka ametikohtadega. Välisministri portfelli ei pakkunud talle keegi. «Ütlesin ise, et hakkan välisministriks. Seega pead omalt poolt midagi tegema ja tahtma. Et eesmärki saavutada, on vaja rohkem nõuda, ootamata, et keegi tuleb ja pakub.» Ta täpsustas, et öeldu on mõeldud pigem julgustuse kui tänitusena.
Vastates küsimusele, miks on Eestis euroliidu kõige suurem palgavahe, kordas Ojuland resoluutselt: «Jah, naised on ise süüdi.»
Põhjuse, miks naised on küll keskastmejuhid, aga mitte firmaomanikud, arvas parlamendi liige peituvat lapsepõlves.
«Olen käinud poliitikuna aastaid gümnaasiumides. Tüdrukud on ka poliitiliselt tohutult aktiivsed ning kuuluvad igasugustesse organisatsioonidesse,» rääkis rahvasaadik. Kooli lõpetamise järel paljud noored naised paraku loobuvad oma ambitsioonidest ja hakkavad peret looma. Ojulandi meelest lähevad nad mehele sageli mugavusest: mehe selja taga on turvaline tunne.
Parlamendi liige tõdes, et nendel teemadel tuleb avalikult rääkida, sest omaette nurisemisest pole kasu. Seadustega ta probleemi siiski lahendama ei kipuks.
«Eestis on palgalõhe 30 protsenti (2009. aasta Eurostati andmetel — toimetus), Soomes aga 20. Teisalt on Soomes kvoodid ja mis kõik veel. Minu meelest ei maksa sookvootidega liiga palju hirmutada. Arvan, et seda probleemi seadustega ei lahenda,» nentis Ojuland.