ÜKS KÜSIMUS RIIGIKOGULASELE ⟩ Jürgen Ligi: Ratase-aegsest üle jõu elamisest ei suudeta välja tulla, kuna peale on tulnud vorstikauplemise ja väljapressimiste kultuur

Jürgen Ligi Foto: Dmitri Kotjuh

8. detsembril võttis riigikogu vastu 2024. aasta riigieelarve. Järgmise aasta eelarve kulud ja investeeringud on 18,5 miljardit ja tulud 16,8 miljardit eurot. Seega plaanib riik laenata 1,7 miljardit eurot. Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles pärast eelarve vastuvõtmist «Aktuaalsele kaamerale», et eelarve aluseks olev majandusprognoos näeb ette järgmiseks aastaks 2,7-protsendilist majanduse reaalkasvu. "Isegi ligilähedale sellele ükski prognoos ei näita, pigem vastupidi. Pigem kasvu ei tule või isegi võib juhtuda, et on väike majanduslangus järgmisel aastal," nentis Sõerd.

Seetõttu küsis Sakala Viljandimaalt riigikokku valitud rahvasaadikutelt, kas ja miks peaksid Viljandimaa inimesed olema parlamendis vastuvõetud 2024. aasta riigieelarvega rahul. Otsa tegi lahti reformierakondlane Jürgen Ligi.

Reformierakonna fraktsiooni liikme ja endise mitmekordse ministri Jürgen Ligi sõnul ei saa rahul olla eelarve ega sellise kommentaariga. "See kommentaar on eksitav, sest poliitik ei tohi arvustada prognoosi. See tehakse sõltumatult, mitte tema kõhutunde ja soovi järgi. Poliitiku asi on arvustada eelarve tervist sõltumata majanduse hetkeseisust, pikemas vaates ehk struktuuurselt. Ja kuigi vastab tõele, et järgmine prognoos tõotab tulla halvem kui sügisene, mille järgi tehti eelarve, ei tulene sellest, et eelarve tuleks ümber teha maksulaekumiste vähenemise tõttu. Vastupidi, majanduse kehvemaks läinud olukorras tuleb katsuda riigi kulusid hoida ja sedapidi majandust turgutada, milleks tuleb muidugi rohkem laenu võtta," nentis Ligi.