Keskerakond pakub kuut riigikeelt!

Andres Herkel Foto: Toomas Huik / Postimees

KESKERAKOND ON esitanud riigikogu menetlusse eelnõu, mis võimaldaks Eesti kodakondsuse taotlejatel teha selleks vajaliku eksami oma äranägemise järgi kas vene, inglise, saksa, prantsuse või itaalia keeles. Tõsi küll, eesti keeles võib ka teha.

Milles on asi?

Kodakondsusseaduse lahjendusi, näiteks 65-aastaste ja vanemate inimeste keeleeksamist vabastamise ning lastele vanemate taotluseta kodakondsuse andmise ettepanekuid on Keskerakond riigikogule järjepidevalt teinud. Nüüd on lisatud uus, eriti omapärane aspekt, mille järgi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse eksami võib teha kas eesti keeles või mõnes Euroopa Nõukogu töökeeles.

Siit sugeneb kenake hulk küsimusi. Miks just 47-liikmeline Euroopa Nõukogu, mitte 27-liikmeline Euroopa Liit? Miks tahetakse eksamit lubada Euroopa Nõukogu töökeeltes, mida on viis, mitte ametlikes keeltes, mida on kaks?

SELLE UHKELT sõnastatud, kuid läbinähtava käiguga tahetakse tuua vene keel tagaukse kaudu Eesti riiklikku asjaajamisse. Vene keel on Euroopa Nõukogu töökeel, kuid tal puudub staatus Euroopa Liidus.

Vene keel ei kuulu inglise ja prantsuse keele kõrval ka Euroopa Nõukogu ametlike keelte hulka: dokumendid vormistatakse nimetatud kahes keeles. Töökeele staatus tähendab, et suulistes esinemistes tagatakse peale ülalmainitute tõlge ka kolmes töökeeles ehk vene, saksa ja itaalia keeles.

Keskerakonna uus algatus on tähelepanuväärne originaalsuse poolest, kuid täiesti kõlbmatu sisuliselt. Eesti riigikeel on eesti keel. Seda põhimõtet ei saa muuta kodakondsusseaduse ühe sättega.

EESTIS ON pikka aega valitsenud konsensus, et kodakondsuspoliitika aluseid ei muudeta. Muudatusi ei saa olla põhimõttelistes küsimustes, kuid varieerida võib tehnilisi detaile, mis teevad kodakondsuse omandamise protseduurid inimestele mugavamaks.

Kui keegi on saanud riigi vea tõttu kodakondsuse valel alusel ja see on talt ära võetud, tuleb seadust muuta inimese kasuks. Kodakondsuseksami sooritamise keelt ei saa pidada detailiks, mille muutmine on tehniline küsimus. Samuti ei ole pisiasi hiljuti kõneainet pakkunud topeltkodakondsuse lubamine. Nii kaugele ulatuvate muudatustega ei saa nõustuda.

20. märtsil, päev pärast seda kui Kalle Laanet Keskerakonnast välja arvati, palus algataja kodakondsusseaduse eelnõu esimese lugemise edasi lükata. Võib-olla pole ka sisemisse turbulentsi sattunud Keskerakonna fraktsioonil üksmeelt, mida kuue riigikeele ettepanekuga peale hakata.