Majandusministri küsitavad valikud

Kajar Lember Foto: Peeter Langovits/Postimees

VIIMASTEL NÄDALATEL on majandusminister Juhan Parts hakanud aktiivsemalt tegutsema. See on tekitanud hulga küsimusi.

Ühtpidi tervitan ministri otsust kaasata oma nõunike sekka aastaid erasektoris toimetanud Erkki Raasuke: loodetavasti on tal pakkuda avaliku sektori tõhusamaks toimimiseks häid retsepte.

Riigi investeerimisettevõtte loomise idee pole tal küll päris originaalne, kuid uutele arengusuundadele mõelda on kindlasti positiivne. Tuua meeskonda värske pilguga ekspert on mõistlik, sest riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise puhul on poliitika olnud mitmel korral vaieldav.

Riik peab paremini defineerima äriühingutes osalemise eesmärgid. Samuti oleks kasulik heita kriitiline pilk ettevõtete strateegilistele kavadele.

Praegu on veel vara öelda, kas on otstarbekas koondada kõikide riigi osalusega ettevõtete juhtimine ühe katuse alla, kuid seda mõtet tasub analüüsida. Arvestades nende erinevat ampluaad, on see suur ja sisuline töö.

Tahan loota, et tulemus pole lihtsalt börsile suundumiseks paketi kokkupanek, vaid siht on panna riigile kuuluvad äriühingud senisest enam väärtust tootma.

Kuidagi ei saa üle ega ümber vangerdustest, mida sama ministri käe all tehti Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) nõukogus.

Tõsi: üht riigi suuremat toetuste jagajat puudutavad juhtimisotsused on majandusministri teha, aga et tegu on avaliku rahaga, peab Parts suutma oma valikuid selgelt põhjendada.

Avalikkus adub üksnes seda, et EAS-i uuenenud nõukogus hoiab jämedat otsa Partsi kunagise erakonna Res Publicaga seotud seltskond. EAS peab kandma hoolt, et Eesti oleks hea mainega riik, mille ettevõtluskeskkond kuulub maailma paremate sekka, aga selle juhtkonna ümber toimuv räägib midagi muud.

Enam kui saja miljoni euro jagamise puhul on ülitähtis, et kõik otsustajad oleksid usaldusväärsed. On kahtlemata kentsakas, et usaldatavaid tegelasi leiab vaid oma poliitilisest sõpruskonnast.

Avalikkus saaks asjast ilmselt paremini aru, kui keegi need ümbernimetamised lahti seletaks. Asjasse puutuvad inimesed paraku vaikivad ning ka ministeeriumist pole kuulda olnud kippu ega kõppu.

Nõustun ministri seisukohaga, et EAS peab märgatavalt muutuma. Sihtasutusel tuleb tõusta rahajagajast institutsiooniks, mis suudab ettevõtlusmaastiku kujunemisel senisest sootuks enam kaasa rääkida.

Ettevõtluse riikliku arendaja ainueesmärk ei saa olla niinimetatud üliturvalised rahapaigutused, mille puhul toetust saanud ettevõttega kindlasti midagi halba ei juhtu. Vastupidi: arenguks on vaja riskijulgust ehk lisatuge. Hüppelauda ei vaja täissöönud künnihärjad, kellele saab riskivabalt uue saha soetamiseks toetust anda, vaid hoopis kergejalgsed gasellid, kel endal kapitali ei jätku.

EAS-i ettevõtlustoetuste jagamises pole vähemalt seni olnud näha poliitilist kallutatust. Tahan loota, et ka tulevikus ei hakata raha jagamist parteipoliitiliselt suunama.

Kui sihtasutust juhtima määratud inimesed on parteilisi seoseid kõrvale jättes tõesti väärt Eesti ettevõtluse arengumootorit vedama, võiks nende headest omadustest ju ka avalikkusele teada anda. Ministril peaks olema eriline motivatsioon seista hea selle eest, et EAS-i tulevikuotsused oleksid igati põhjendatud ning neist ei paistaks läbi parteikontori traagelniidid.