Mülleri hinnangul sai pöörane hinnatõus alguse energiaturgudelt ja geopoliitiliste pingete tõttu. Samuti andis sellele hoogu pandeemia, mille tagajärjel tekkisid tarneahelates tõrked.
Müller tunnistas, et tagantjärele targana oleksid Euroopa keskpankurid pidanud varem aru saama, et hinnatõus ja raha odavnemine on kõigile euroala riikidele suur mure. Ometi jõudis see teadmine Frankfurti alles aasta tagasi. Sellest ajast on Euroopa Keskpank kergitanud intressimäärasid, laenamine on muutunud märksa kallimaks ja hinnatõus tasapisi aeglustunud. Isegi Eestis, mis, tõsi, on endiselt ühe kõrgema infaltsiooniga euroala riike. Kui näiteks Itaalias ulatus hinnatõus oktoobris 1,7 protsendini ning Soomes ja Lätis 2,4 protsendini, siis Eestis küündis see kaks korda kõrgemale ehk viie protsendini.