Gümnasist hindab teadussaate kogemusi

Tea Raidsalu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saatest «Rakett 69» sai Mats Mikkor kaasa õpetliku kogemuse keerulisi teadusülesandeid lahendades. Samuti pakkus põnevust Tartus asuv Ahhaa-keskus, kus toimusid võtted.
Saatest «Rakett 69» sai Mats Mikkor kaasa õpetliku kogemuse keerulisi teadusülesandeid lahendades. Samuti pakkus põnevust Tartus asuv Ahhaa-keskus, kus toimusid võtted. Foto: Rakett 69 arhiiv

Telesaade «Rakett 69» lennutas jaanuaris teadusorbiidile kamba nutikaid noori. Teiste hulgas näitas oma oskusi Jakobsoni gümnaasiumi noormees Mats Mikkor, kellele laupäeval eetris olnud saade jäi viimaseks.

«Muidugi on kahju, et välja langesin, aga see on mäng ja läks nii. Lootus võita oli ikka, kuid ma ei seadnud seda eesmärgiks,» tõdes Mats Mikkor.

Sootuks tähtsamaks peab ta seda, et sai end proovile panna, lahendada põnevaid ülesandeid ning tutvuda huvitavate inimestega. Mats Mikkori sõnul on pluss seegi, et ta sai ülikooli õppehoonetes ringi vaadata ja sealsete vahenditega töötada.

Keerulised ülesanded

«Rakett 69-ga» sai Mats Mikkor tuttavaks juba üle-eelmisel suvel Viitnal teaduslaagris, kuhu saate peaprodutsent Ylle Rajasaar tuli võistlust tutvustama. Noormees kandideeris ka eelmisel hooajal, kuid ei osutunud valituks. «Mul ei olnud siis selge, millest saade on, ja esimese vooru etteaste ei olnud päris see,» tõdes ta.

Sel hooajal võttis produtsent temaga uuesti ühendust ning pärast pisikest mõtlemisaega otsustas Mats Mikkor osaleda. Ta oli välja mõelnud, mida talendivoorus esitleb: tutvustas kohtunikele omaleiutatud lumekarusselli.

Enim pakkusid noormehele huvi füüsikaülesandeid. «Kõige keerulisem oli see, kui pidime mõõtma vererõhku. Algul ei olnud ideid, kuidas seda teha. Samuti ei osanud me mõõta traadi läbimõõtu,» jutustas ta.

Praktiliste ülesannete lahendamine on teadushuvilise noormehe meelest põnevam kui tavapärane tund. Tema tõdemust mööda juhtus vahel, et tunnis oli pisut igav, kui käsitlusel oli talle tuttav teema. Ent vahel tuli saates rinda pista ka valdkonnaga, milleni õppeprogramm polnud veel jõudnud.

«Pommiotsimise saates oli juttu Foucault' vooludest. Füüsikatunnis jõudsime selle teemani alles nädal hiljem. Siis oli küll kahju, et nii hilja, oleks olnud lihtsam ülesannet lahendada,» meenutas Mats Mikkor.

Mõnikord said mängijad saatetegijatelt soovitusi ühe või teise teema kohta uurida. Need aga olid nii üldised, et spikrina kasutusse ei läinud.

Kaamerapinge kaob

Teravat konkurentsi teiste mängijatega Mats Mikkor oma sõnul ei täheldanud.

Lahendamise ajal oli igaüks enda ja oma meeskonna eest väljas. Vahepeal aga veedeti sõbralikult koos aega. «Seal olid väga toredad ja huvitavad inimesed ning sain kasulikke tutvusi,» kiitis ta.

Kaamerasilma ja televaatajate puuriva pilgu all end proovile panna tundub üsna hirmus. «Esimeses saates oli mu häälest selgelt kuulda, et olin närvis. Mida aeg edasi, seda kindlamaks tunne läks. Teadusteatri voorus ei olnud enam aru saada, et ma oleksin pinges olnud,» analüüsis noormees tagantjärele.

Mats Mikkor on saanud kaasaelajatelt palju tagasisidet. On imetlejaid, kes kiidavad tarku ja nutikaid mängijaid. Samas on ka neid, kes pisut noomivad, kui keegi ei ole ülesandega hakkama saanud või on sisse lipsanud rumal aps.

Mäng algas Mikkorile juba oktoobris, mil oli esimene valikuvoor. Eetrisse jõudsid saated jaanuaris. Salvestuste ajal ei olnud Matsil nädala jooksul ühtki puhkepäeva. Pärast pikka koolinädalat veetis ta terve nädalavahetuse Tartus. Kui saated tema jaoks otsa said, oli esimesel laupäeval harjumatu, et ei peagi midagi tegema ega kuhugi tõttama.

Mats Mikkor soovitab huvilistel kindlasti saates kaasa lüüa. «Saatel on selge eesmärk näidata, et noored on targad ja tublid ning teadus on põnev!»

ARVAMUS

HELI LUKNER,
«Rakett 69» kohtunik, Tartu ülikooli teadur

Kõigepealt jäi meelde see, et loosi tahtel sai Matsist kapten, kelle ülesanne oli võistkond komplekteerida. Tal ei olnud selleks palju aega, kuid tal õnnestus kokku panna tugev ning hästi ja ühtselt töötav meeskond.
Matsil on lai silmaring ja oskus teoreetilisi kooliteadmisi inseneri taiplikkusega rakendada. Ta suudab ka väga hästi meeskonnas töötada.
Samuti paistis silma Matsi leiutis. Oli näha, et ettevalmistus oli olnud põhjalik.
Otsus, et lahkuma peab Mats, oli kohtunike jaoks kogu sarja peale kõige keerulisem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles