MAAKONNALEHE Sakala 14. novembri Niilusoo-teemaline juhtkiri sunnib meid mittetulundusühingust Niilusoo avaldama oma repliigi, et korrigeerida paari väärväidet, mida nimetatud kirjutis sisaldas.
SANDRA URVAK ⟩ Kaevandaja – kas tõesti vaene kannataja?
Alustuseks väljavõte juhtkirjast: "Ega Mikskaar ole tegelikult midagi valesti teinud ning nii neil kohalikel, kes on kaevandamise vastu, kui ka neil, kellele ta on hinnatud tööandja, tasuks kriitikanooltega pilduda hoopis riiki. Kaeveload olid ettevõtjal ammu taotletud ning tal oli täiesti põhjendatud usk sellesse, et nendega on kõik korras. Tegelikult oli puudu terve hulk vajalikke kooskõlastusi, näiteks vee erikasutusloa menetlus ning analüüsid, kuidas mõjub kaevandamine veele. Tundub, et riik andis omal ajal lube välja üsna hooletult."
Tegelikkuses leidis riigikohus 24. mai otsuses, et Mikskaar pidi juba lubade andmise ajal olema teadlik, et kaasamine oli puudulik, samuti ei saanud ettevõtjale olla saladus, et tal on lisaks kaevandamise loale vaja veeluba raba kuivendamiseks.