Ministeerium soovib, et omavalitsused täidaksid riigi prügilubadused

Eesti võttis aastaid tagasi Euroopa Liidu ees range kohustuse teatud aastateks suunata ringlusse tagasi 55–65 protsenti olmejäätmeid. Seni oleme välja sortinud kõigest kolmandiku taaskasutatavat toorainet. Foto: Eero Vabamägi

Kui kliimaministeeriumi tahe jääb peale, hakkaks prügiveo hinda määrama volikogud ja elanikele jäätmeveo arveid saatma linna- ja vallavalitsused. Seetõttu tõuseks tuntavalt prügiveo hind, ent ministeeriumi hinnangul olevat niimoodi võimalik Euroopa Liidule antud lubadusi täita ja senisest rohkem jäätmeid ringlusse suunata.

Kui praegu on nii, et klient sõlmib Eesti Keskkonnateenuste või Ragn-Sellsiga lepingu ja suhtleb otse temaga, saades operatiivse info, siis uus süsteem näeb ette, et omavalitsus loob prügifirma klienditeenindust dubleeriva klienditeeninduse.

Eesti Keskkonnateenuste juhi ja ühe omaniku Argo Luude kirjeldust mööda helistaks klient uue korra kehtima hakates omavalitsuse klienditeenindusse, pärides, miks on prügi viimata. "Nood ju ei tea, miks see viimata on, misjärel helistavad prügifirma logistikule ja küsivad, miks on jäätmed vedamata. Ettevõtte annab info, et põhjus see või too. Seejärel omavalitsuse klienditeenindaja annab kliendile teada, miks on prügi viimata. Tekib mõttetu dubleerimine, mis ei aita grammigi kaasa sellele, et prügi jõuaks rohkem ringlusse. Vastupidi, ahel läheks pikemaks ja tekivad tarbetud lisakulud: omavalitsus peab leidma ruumid, arendama välja tarkvara, palkama juhid asja juhtima, raamatupidajaid juurde ja nii edasi."