«See jäi eluks ajaks meelde ja on üks mu kõige ägedamaid looduselamusi. Ööbisime Oksa lähedal ühe heinaküüni lakas. Hommikul viie-kuue ajal magasime seal heinte sees ja korraga kuulsin, et koer haugub. Imestasime, et kuidas see koer sinna sai. Vaatasime lakaluugist alla ja ... sokk. Haukus nagu koer. Päike hakkas tõusma, udu ja pärlendavad kastepiisad ... See oli midagi nii müstilist. Oled noor inimene, istud seal lakaluugil ja sokk haugub kuskil udu sees ...»

Nii meenutab Kaja Allilender aega pisut enne seda, kui Soomaa rahvuspark loodi. Nüüd valmistutakse tähistama selle 30. aastapäeva. Vahepeal on Soomaast kõneldud nii palju, et jääb mulje, nagu oleks see kogu aeg olemas olnud. Eks tegelikult olegi olnud ja inimesed on seal samuti elanud juba aastatuhandeid, aga enne 1993. aastat ei tuntud seda kanti veel Soomaana.

Kommentaarid
Copy