Talve tulek paneb ilmaprognoosijad proovile
10. november 2023, 12:25
Järgmisel nädalal peaks ilm võtma küll talvisema näo, kuid seejärel läheb taas soojemaks – sellise hüpliku loomuga võib tulla ka talv.
Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna sünoptik Helve Meitern ütles reedel, et viimastel päevadel on novembri õhutemperatuur olnud paar-kolm kraadi tavalisest kõrgem, aga uue nädala algul see langeb ja nädala keskpaiku saabub külmem periood. Neljapäevast peaksid öösel saama domineerivaks miinuskraadid ja 20. novembri paiku võib öösel olla kohati 6–8 kraadi külma.
«Järgmise nädala lõpul tekib Ukraina kohal madalrõhuala, mis liigub edasi piki Venemaa lääneosa kirdesse ja selle idaserva mõjul on Eestis oodata lörtsisadu, seejärel ka lund, sest madalrõhuala tagalas saabub loodest külma,» rääkis Meitern. «Kui palju lund sajab, on raske öelda, kuid tõenäoliselt saab suurem osa Eestimaast õhukese kirme, paksem on lumikate Kirde-Eestis ja kõrgustikel.»
Pikaajalised ilmamudelid lubavad tema andmeil külmemat ilma ligikaudu kadripäeva, 25. novembrini, misjärel läheb taas soojemaks ning vaid mõnes paigas võib lumikate jääda püsima.
«Praegu on meil üleminekuaeg sügiseselt režiimilt talvisemale ja ilmamudelite arvutused on iga päev erinevad,» tõdes Meitern «Nii ei saa pikalt ette midagi kindlat lubada. Mida pikem on ennustusperiood, seda väiksemaks muutub selle paikapidavus.»
Suuremad ilmakeskused, kes pidevalt olukorda analüüsivad ja prognoose teevad, on tema sõnul näiteks Euroopa keskpika ilmaennustuse keskus (ECMWF) ja Ameerika Ühendriikide ookeani- ja atmosfääriamet (NOAA).
«Neist esimesel tugineb ka meie ilmaprognoos ja see on arvutanud järgmise nädala pikaajalisest keskmisest ühe kuni kolme kraadi võrra külmemaks,» nentis Meitern. «Novembri viimane veerand tuleb selle järgi kraadi võrra tavalisest soojem, detsembri esimene pool kraad kuni kolm soojem, aasta lõpp tolle aja kohta pigem tavapärane.»
Ehkki sügise vahetumine talve vastu pakub prognoosimudelitele palju tööd, lubavad pikemad ennustused Meiterni sõnul Eestile soojapoolset talve, kusjuures talve esimene pool on tavapärasest üks-kaks kraadi soojem.
«Talve teisel poolel on ka pikemalt külmemaid perioode, eriti veebruaris ja märtsis, aga ka siis on 50–60 protsendi tõenäosusega arvutatud, et temperatuur on kokkuvõttes kuni kraadi võrra pikaajalisest keskmisest kõrgem,» kõneles Meitern. «Tõenäoliselt tulevadki jaanuar ja veebruar sellised hüplikud, kus sulailm vaheldub järsku algavate külmaperioodidega.»
Ta märkis, et tavalisest soojemaks arvutavad Eestimaa talve ka NOAA mudelid, vaid selle mööndusega, et kõige enam kaldub sooja poole veebruar, detsember ja jaanuar piirduvad keskmisest kuni ühekraadise soojalisaga.
Meitern lisas, et talve esimene pool tõotab tulla tavapärase saju hulgaga, seejärel peaks sadama keskmisest enam.