/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2023/10/25/15678531t1hb90e.jpg)
Viljandi Õhumeister on aastatega praktika käigus koolitanud hulga Viljandi kutseõppekeskuse noori ja lisaks sellele, et töömaailma on läinud seeläbi asjalikke hoone tehnosüsteemide ehitajaid, on ettevõte ka endale tööjõudu loonud.
Oktoobris tänavuseks Viljandi õppijasõbralikemaks tööandjaks tunnistatud osaühingu Viljandi Õhumeister juhataja Ago Rehand on aastaid kutseõppekeskusega seotud olnud ja ettevõte üritab tema sõnul toetada ja korraldada ventilatsioonilukkseppade õpet.
Rehand on kutseõppekeskuse nõunike kogu pikaaegne liige, esindades selles Eesti ehitusettevõtjate liitu. Tema nõu tarvitatakse mitme eriala arendamisel, eriti keskkonnatehnikas.
Kooli ja ettevõtja sümbioos
Viljandi Õhumeistri põhiline ampluaa on ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamine ning nagu Ago Rehand ütles, on koostöö ja praktikakohtade pakkumise eesmärk kasvatada eelkõige endale tööjõudu ja just sellist, nagu täpselt on vaja. «Ehk siis kohe neid õigeid asju õpetada,» täiendas ta.
Viljandi Õhumeister võtab igal aastal praktikale kolm või neli õpilast, lisaks ka mõne esimese kursuse noore vaatluspraktikale, sulandab nad meeskonda ja oma praktikajuhendaja abil voolib neist kohusetundlikke oskustöölisi.
Juba praegu on Õhumeistri töötajate nimekirjas kutseõppekeskuse lõpetanuid ja seda ka kontori poolel. «Just lugesin ükspäev kokku, et minu kunagisi õpilasi on meie juhtide hulgas praeguseks kolm,» lausus Rehand ja täpsustas, et on kunagi kutsekoolis muu töö kõrvalt tunde andnud. «Aga see jäi pigem sajandi algusesse.»
Küsimuse peale, kas siin võiks olla märguanne teistelegi ettevõtetele, et kui soov on saada kvaliteetset ja oskuslikku tööjõudu, tuleks pilk juba varakult kutsekooli õpilaste peale seada, Rehand muigas ja ütles, et päris sellist märguannet ei saaks siiski teha, sest praegu on konkurente vähem.
Tegelikkus on aga see, et kutseõppekeskusel on suur koostööpartnerite valik ning nagu ütles kooli arendusjuht Marge Hein, võib väita, et kohalikud ettevõtted on huvitatud töötajate järelkasvust ning püüavad panustada koostöösse oma võimaluste piires.
Praktikakohad 300 õppurile
Aastas läheb Viljandi kutseõppekeskusest praktikale umbes 300 õpilast. Kõigile neile Viljandis praktikabaasi ei jagu, aga nagu Marge Hein ütles, siis näiteks need, kes on kaugemalt, lähevad praktikale oma kodukohta. Küll aga on kool leidnud koha siin kandis paarisajale õppijale. Lisaks osaletakse Erasmus+ programmis, mille kaudu saadetakse õpilasi välispraktikale ametit uurima.
Arendusjuht tõdes, et praegune keeruline majandusolukord annab end tunda ka koolile ning eelkõige ehitussektoris ja konkreetsemalt puitmajade tootmises. «Tavapärastel partneritel on raskem praktikakohti pakkuda,» lausus ta, kuid lisas, et seni on kõikidele õpilastele praktikakoht leitud, sest ehitusvaldkonnas tegutseb palju väikeettevõtteid ning kool on avatud uutele koostööpakkumistele nii praktika kui ka muude projektide mõttes.
Ettevõttepraktika on õppetöö seisukohalt äärmiselt oluline. «Õpilane harjutab töötamist reaalses töökeskkonnas ettevõtte praktikajuhendaja käe all,» selgitas Hein. Ta lisas, et selle käigus noor kinnistab koolis omandatut, kuid tal tekib lisaks arusaamine oma võimalustest tööturul. «Näeme, et pärast praktikat on õpilaste õpimotivatsioon suurenenud – nad tõesti mõistavad, miks õpetatakse just neid teadmisi ja oskusi, mida õppekavast leiab,» lausus arendusjuht ja lisas, et head töötulemused tähendavad päriselus reaalseid tööpakkumisi kooli lõpetamise järel.
Ehituserialade õpilased käivad esimesel aastal praktikal keskmiselt kuus nädalat, teisel aastal kümme ja kolmandal aastal 12 nädalat ning need, kes on Viljandi Õhumeistrisse läinud, on sellest Heina sõnul alati hästi rääkinud. «Kiidetakse selget ja arusaadavat korraldust,» täpsustas ta. «Ago Rehand on õpetajana äärmiselt rahulik, sõbralik ning oskab keerulisi füüsikalisi nähtusi selgitada lihtsas keeles.»
Rehand ise tunnistas, et ega õpilasest mõne nädalaga oskusliku töötaja koolitamine väga lihtne ülesanne olegi. «Kooli lõpetaja veel kindlasti valmis töötaja ei ole,» nentis ta ja lisas, et töötajaks kujunemise protsess käib ikka edasi pärast lõputunnistuse saamist ning praktika on oluline komponent.
Eelmise aasta erakordne hüpe
Viljandi Õhumeister on 1998. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis paikneb oma kontori ja tootmisega Viljandi külje all, kuid tööd teeb üle kogu Eesti ja ka Soomes. Peamine tegevusvaldkond on ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide projekteerimine, ehitus ja hooldus.
«Viimased aastad on meil olnud päris edukad,» võttis Ago Rehand hiljutise kokku ja tõdes, et käive on kasvanud ning päris palju tööd on tehtud. Kui 2020. ja 2021. aastal oli ettevõtte müügitulu veel ligi 4,5 miljonit, siis 2022. aastal ületas see rekordilise 7 miljoni piiri, misläbi kasvas hüppeliselt ka puhaskasum.
«Tegime tööd ja turg soosis alltöövõtjaid – see oleks ühine määratlus,» märkis Rehand. Teise poolena tõi ta välja, et eelneva kogemuse põhjal arvestati hinnapakkumisi tehes riskidega, aga need ei realiseerunud ja sealt see hüpe tekkiski.
Ta selgitas, et kui pärast koroonakriisi tekkis ehitusturul liikumine ehk äkitselt hakkasid materjalid kaduma ja hinnad tõusma, ei oldud selleks valmis. «Kandsime mõnel objektil kahjumit, sest hinnad olid varem kokku lepitud, aga materjalide hind kerkis kahekordseks. Maksime selle vahe kinni,» lausus ta.
Edasi toimus aga natuke teisipidine areng. «Kui sõda algas, arvasid kõiksugused tegijad, et kohe lõpeb kõik otsa ja läheb kalliks. Vastavalt sellele küsiti ka kõrgemat hinda, aga hinnad ei tõusnud ja olukord siseturul stabiliseerus,» selgitas ta.
Selliste muutlike olude tõttu tuligi Rehandi sõnul ettevõttele erakordne hüpe. Samas tähendas ta, et niisugused hüpped talle ei meeldi. «Me tahaks stabiilset keskkonda, aga selle määrab praegu ümbritsev, mis meist ei sõltu.»
Oma 25-aastase tegutsemisajaloo jooksul on Viljandi Õhumeister näidanud stabiilset arengut, kui välja arvata 2009. aasta masu, mis languse tõi.
Praegune aeg on ventilatsioonimeistritele aga järjest töid juurde toonud, näiteks haridusasutustes, mille ventilatsiooni küsimus kerkis teravalt päevakorda koroonapandeemia ajal. Viljandi Õhumeistri teha on valmiva Karlssoni lasteaia ventilatsioon, samuti Kitzbergi gümnaasiumi ventilatsiooni ehitamine. Selliseid töid koolidega tuleb Rehandi sõnul suve jooksul ette kolm või neli. Lisaks neile kuuluvad Õhumeistri lähemate suuremate projektide hulka Pärnu haigla ja Viljandi tuletõrjedepoo.
/nginx/o/2023/10/25/15678532t1h1164.jpg)