Pool viljandimaalastest sõidab autoga ja enamik hindab talvist teehooldust halvaks või keskpäraseks

Viljandimaalased ei kasuta peaaegu üldse linnasisest ühistransport. Selle kasutajaid on kõigest kuus protsenti, kusjuures 83 protsenti ei istu kunagi bussi. Foto: Marko Saarm

Transpordiameti tellitud Eesti elanike liikusvusuuringust selgus, et Viljandimaa elanikest on vähemalt ühe auto omanikud 46 protsenti ja 41 protsendil on peres vähemalt kaks autot. Ühtki autot ei ole 13 protsendil maakonna elanikest.

Tõukeratast kasutab igapäevaseks liikumiseks kümnendik viljandimaalastest. See on võrreldes Eesti keskmise, 9 protsendiga, pisut suurem, jäädes Rapla-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaale siiski tublisti alla. Seal veereb tõukeratastel 13–16 protsenti elanikest.

Igal nädalal liigub üle poole, 55 protsenti, viljandimaalastest neli või rohkem korda isikliku autoga. Hõreda asustusega piirkondadest kasutavad autot kõige rohkem Põlvamaa elanikud, neist 59 protsenti sõidab autoga vähemalt neli korda nädalas.

Tööinimeste seas kasutab autot neli korda nädalas ja rohkem 66 protsenti viljandimaalastest. Seda on keskmisest mõnevõrra rohkem, kuid Järva- ja Põlvamaast siiski oluliselt vähem. Järvamaa töötavast elanikkonnast kasutab autot neli ja rohkem päeva nädalas 75 ja Põlvamaa elanikest tervenisti 80 protsenti.

Samal ajal ei sõida Viljandimaa elanikud peaaegu üldse linnasisese ühistranspordiga, selle kasutajaid on kõigest 6 protsenti, kusjuures 83 protsenti ei istu kunagi bussi. Viljandimaa õpilased on pisut bussilembesemad, neist sõidab neli ja rohkem korda nädalas bussiga 9  protsenti. Samas ei istu kunagi bussi 67 protsenti lastest ja noortest.

Uuringust ilmnes ka keskmise ühistranspordikasutaja sotsiaal-demograafiline profiil. Valdavalt sõidab bussiga eestlasest naine, kel on kesk-, kutse- või keskeriharidus ja kes on palgatöötaja, õpilane või üliõpilane. Enamasti ei ole sel inimesel juhiluba ega sissetulekut või keeldub ta seda avaldamast. Kas väga või üldiselt rahul on kohaliku ühistranspordiga samuti naised vanuses 15–29 aastat. Viljandimaa elanikest on ühistranspordiga väga rahul või üldiselt rahul 35 protsenti, viiendik ei ole eriti ega üldse rahul ja 34 protsenti ei oska kohalikku bussiliiklust kuidagi hinnata. Ilmselt ei kasuta nad seda igapäevaselt.

Uuringus küsiti hinnanguid ka kohalike teede ja tänavate talvise hoolduse kohta. Selgus, et tervenisti 70 protsenti Viljandimaa elanikest hindas talvist teehooldust halvaks või keskpäraseks. Ainult 26 protsenti vastanutest andis talvisele lume- ja libedatõrjele 8–10 palli. Tervikuna leidis 77 protsenti viljandimaalastest, et kohalikud teed, tänavad ja kõnniteed on kas halvas või keskpärases seisundis. Kõigest 21 protsenti viljandimaalastest andis selles küsimuses kõrge, 8–10-pallise hinnangu.

Viljandimaa ühistranspordikeskuse juhataja Kaupo Kase sõnul sõidab maakonnas iga päev bussiga ligikaudu 7000 inimest. "Kui küsida, kas seda on vähe või palju, siis see on argipäev. Enne pandeemiat oli see arv suurem. Kõige rohkem sõidetakse bussiga kella 7 ja 8 vahel hommikul tööle ja kooli ning alates kella 16-st töölt ja koolist koju," kirjeldas Kase.

Tema sõnul on üsna ebareaalne aeg-ajalt väljakäidav mõte, et bussid hakkavad hõredalt asustatud piirkondades edaspidi sõitma kõigi soovijate värava tagant läbi ja siis, kui neil parasjagu vaja läheb. Neid peresid, kes seni on autoga sõitnud, lapsi maapiirkondadest linna kooli vedanud ja maakonnakeskusesse isegi tööle sõitnud, ei meelita Kase hinnangul praktiliselt mitte miski autost bussi. "Isegi see, et kütus kallineb ja tuleb automaks, ei too neid peresid autodest bussi," märkis ühistranspordikeskuse juht.

Transpordiameti tellitud Eesti elanike liikuvuse uuring kaardistas elanike igapäevased liikumismustrid, piirkondlikke, erinevate vanuserühmade ja sotsiaalmajandusliku taustaga leibkondade liikumise erisusi ja liikumisega seotud kulusid. Uuringu tegi Kantar Emor. See on esimene üle-eestiline uuring, kus kasutati nii ankeetküsitlust kui liikumispäevikuid. Uuringule vastas 6581 Eesti elanikku vanuses 7–80 aastat.

Uuringu valimi ja küsitlusankeedid valmistas ette statistikaamet koostöös transpordiametiga. Liikuvuse parema kaardistamise huvides kasutati rahvastiku proportsionaalse jaotuse asemel suurema proportsiooniga valimit suurema liikuvusega omavalitsustes ja 30–59-aastaste vanuserühmas.

Küsitlus tehti tunamullu 14. septembrist 12. detsembrini. Küsitlusmeetodina kasutati nii veebi- kui telefoniküsitlust ja nende kombinatsiooni, see tähendab võeti telefoni teel ühendust nendega, kes olid jätnud vastamise pooleli või polnud täitnud liikumispäevikut.