Juhtkiri Mis asja sa JOKK-itad!

Copy
Sakala logo
Sakala logo Foto: Sakala

Termin JOKK on tähenduses «juriidiliselt on kõik korrektne» käibel olnud juba 17 aastat ja vahepeal tundus, et järjest korrektsemaks kõik läheb. Iga mõistlik inimene vaatab peale ja näeb, et see, mida võimu­mehed ja -naised suust välja ajavad, on sulavale, aga kuna juriidiliselt on kõik korrektne, ei ole kinni hakata millestki.

Riigikogu liikmete kuluhüvitised on selle paralleelmaailma üks ilmsemaid näiteid. Kui korraga hiigelkogustes nii bensiini kui diislikütust tankinud Priit Toobal rääkis omal ajal, et hoiab sadu liitreid kütust maal kanistrites, sest ühtegi Statoili tanklat seal läheduses pole, ei uskunud seda keegi, aga peale avaliku hukkamõistu ei järgnenud midagi. Kui juhiloata Mihhail Stalnuhhin kuluhüvitiste eest pereliikmetele järjest autosid liisis, naerdi selle peale valjult ja kibedalt, kuid Stalnuhhiniga ei juhtunud miskit. JOKK JOKK-i järel süvenes arusaam, et kuigi riik ehk maksumaksja lubab riigikogulastel hüvitisi kasutada üksnes tööga seotud kulude katmiseks, käsitleb nii mõnigi neist seda kui palgalisa ning tema hõlma ei hakka keegi. Sest juriidiliselt on see hõlm õige.

Viimase paari aasta jooksul on JOKK-itamisse tekkinud aga hoiatavad noodid. Kriminaaluurimist on alustatud takso- ja riigijuht Martin Repinski, kolme inimese õigusabiarveid tasunud Kert Kingo ja nüüd ka supertankija Kalle Grünthali suhtes. Paragrahv, mille konksu otsa JOKK-i haakida püütakse, on kõigil üks – omastamine.

Tagasi üles