Lainetav, kohati auklik, näritud äärega ja korduvalt lapitud — selline on «Sakalat» netis lugevate inimeste arvates Viljandi kõige halvemas korras tänav.
Linna napis kukrus ei leidu tänavate jaoks piisavalt raha
27. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu poolt Viljandisse sõitjaid ootav Uus tänav, mida nende sõnadega kirjeldatakse, on nii kehvas seisus, et pindamisest seal ei aita, kuid suuremaks parandamiseks linnal raha ei ole.
Augud, mis tänavakattes juba on ja kevade jooksul sinna juurde tekivad, parandatakse mais.
Ainult asfaldist remondiks ei piisa
Selleks et Uus tänav lainetamisest lahti saaks, oleks vaja korralikku remonti, see tähendab tee uuesti ehitamist põhjast alates.
Abilinnapea Rein Triisa sõnul tuleb arvestada tõsiasja, et kogu Viljandi peamised tänavad on ehitatud pool sajandit tagasi ja nii, nagu toonased normid ette nägid ning nagu materjalid ja töö kvaliteet võimaldasid. Samuti peeti toona silmas tükk maad väiksemat autode hulka.
Et korda saaksid kõik Viljandi põhitänavad, kuluks vähemalt üheksa miljonit eurot, linnal on aastasest 21,6 miljoni euro suurusest summast teede parandamiseks ette nähtud aga vaevalt 400 000 eurot. Põhitänavad moodustavad samas vaid kümme protsenti kõigist linna tänavatest.
«Kui kogu elu linnas seisma panna, siis ehk leiaks tänavate remontimiseks raha,» nentis linna majandusameti juht Reevo Maidla ja lisas kohe, et linnas elu seisma panna siiski ei saa.
Autojuhid ja jalakäijad on aga pahased, sest tänavatesse tekib iga kevadega üha rohkem auke. Sõidukid lagunevad ning jala kõndida on ebamugav.
Rein Triisa tunnistas, et igal aastal parandatakse teid väiksemas mahus, kui oleks vaja. Kuhu aga sel moel näiteks kümne aasta pärast välja jõutakse, ei taha ta isegi ennustada.
Esmajärjekorras laseb linn auke lappida ja pinnata. See võimaldab teid vähemalt mingil määral korras hoida, kuid põhjalikuks parandamiseks raha üle ei jää. Kui aga teha vastupidi — remontida, aga jätta augud lappimata ja pindamata —, tuleks suures osas tagasi minna kruusateedele.
«Uueveski ja Peetrimõisa on paraku ehitatud nii, et sealsed teed on mõeldud kruusateedeks,» selgitas Triisa. Linna ja kohalike inimeste ühisel jõul on kümne aastaga suudetud tänavatele maha panna tolmuvaba kate, mis pole asfalt, vaid bituumenseguga killustik.
Juba paar aastat pärast esimese tänava katmist hakkasid Uueveski piirkonna elanikelt kostma kaebed, et teekate ei püsi. Peetrimõisas pandi tolmuvaba kate esimesena Kreegi tänavale. Elanike sõnul hakkasid ümberkaudsed autojuhid nende kodutänavat mööda tihedalt sõitma ja nüüd on Kreegi tänav kogu linnaosas kõige rohkem lagunenud. Kohalikud elanikud ootavad remonti, linnajuhid aga alles otsivad võimalusi, et sealgi olukorda pisut leevendada.
Riigi abi jäi järsult vähemaks
Osa teede hooldamise ja parandamise raha saab linn riigilt ja see tuleb rahakotist, kuhu on läinud need eurod, mida autojuhid on aktsiisi eest maksnud. Need summad on aga aastatega järsult kokku kuivanud. Kui 2008. aastal andis riik linnale ligi 500 000 eurot, siis tänavu 185 000 eurot. Mullusega võrreldes on seda siiski ligi 50 000 eurot rohkem.
Arvestades linna rahakotti ja teetööde hinda, võib esialgu tunduda, et olukord on päris lootusetu ning kümne aasta pärast tulebki vaid august auku sõita. Üks lootus linnajuhtidel siiski on ja see on seotud euroabiga.
Praegu on Eesti linnadel ja valdadel võimalik tee-ehituseks raha saada vaid juhul, kui ehitus soodustab ettevõtluse arengut. Viljandis on niisugused näited nullist üles ehitatud Roheline tänav ja Reinu tee kaugeim teelõik. Ületulevast aastast reeglid aga muutuvad.
Viljandi linnajuhid on sarnaselt teiste omavalitsusjuhtidega seda meelt, et siis võiks hakata euroabi jagama ka teede ja tänavate ehitamiseks. Tung selle raha järele oleks Triisa arvates suur, sest Eesti on lagunenud teid täis. Teiseks peab arvestama, et igale toetusena saadud eurole tuleb linnal oma rahakotist vähemalt 15—20 senti juurde panna ja seda polegi nii lihtne leida.
Kui Brüsselis ja Tallinnas otsustatakse, et euroraha tänavate remondiks ikkagi kasutada ei saa, on olukord päris lootusetu. Sel juhul tuleb raha kusagilt mujalt ära võtta või leida säästmisvõimalusi.
Pikk tänav saab ainsana korda
Kui «Sakala» lugejatelt uuris, millised tänavad on nende meelest kõige hullemas seisus, nimetati enim Uut tänavat ja Reinu teed. Järgnesid Suur-Kaare, Tallinna ja Leola tänav ning Pärnu maantee. Remondiraha läheb aga Pika tänava mäele ning sellega ristuvale Lutsu tänavale.
Rein Triisa tunnistas, et 400 000 eurot ei anta Pika ja Lutsu tänava parandamiseks sugugi kerge südamega. Samas tõdes ta, et neid remonte ei saa ka enam edasi lükata. «Oleme Pikka tänavat aastaid remondiplaanist välja visanud ja teinud seda algsega võrreldes palju lihtsamaks ja odavamaks,» selgitas abilinnapea.
Reevo Maidla sõnul on linnal sisuliselt kaks võimalust: kas Pikk tänav korda teha või öelda sealsete inimestele, et ostku nood helikopter või käigu jala. «Kui tänavavalgustuse post seisab püsti ühe traadi najal ja võib iga hetk alla kukkuda, pole see normaalne,» lausus ta.
Aukude lappimine algab Viljandis tavapäraselt aprilli lõpul või mai algul. Pindamistöid tehakse suve keskel. Mõlemad tööd võtab ette aktsiaselts Tallinna Teed, kes riigihankel tegi Viljandile parima pakkumise.
TÖÖD
Tänavu pindamisele minevad tänavad (pinnatava lõigu algus- ja lõpp-punkt)
• Reinu tee (Riia maantee ja Hariduse tänav)
• Reinu tee (Riia maantee ja Männimäe tee)
• Toome tänav (Irve tänav ja Reinu tee)
• Puidu tänav (Reinu tee ja Puidu tänav 17-b)
• Paistu tänav (Pärnu maantee ja Puiestee tänav)
• Puiestee tänav (algusest Kõpu tänava ristmikuni)
• Piiri põik
• Leola tänav (Jakobsoni ja Nurme tänav)
• Looga tänav (Nurme ja Maramaa tänav)
• Köleri tänav
• Kullamäe tänav (Ugala ja Lembitu puiestee)
• Lina tänav (Ugala ja Lembitu puiestee)
• Ravila tänav
• Saare tänav
• Kase tänav
• Kastani tänav
• Vahtra tänav
• Metalli tänav
• Künni tänav (Lõikuse ja Näituse tänav)
• Näituse tänav (Paala tee ja Künni tänav)
• Ranna puiestee (sõudeellinguni)
Allikas: linnavalitsus