Vee ja rahva pealetung jäid tänavu kunagistest rekorditest kaugele

Ehkki rekorditest kaugel, sunnib vesi loomi luhtadelt taanduma ja püsima kuivaks jäänud kõrgendikel. Ebaharilik olukord tekitab neljajalgsetes stressi ja seetõttu paluvad rahvuspargi töötajad inimesi, et nood loomi ei häiriks. Foto: Kenno Soo

Läbi üleujutatud Soomaa tööle sõites märkas riigimetsa majandamise keskuse külastusjuht Riho Männik mitmel hommikul tee peal põtru, tema tuttavatele jäi aga silma teel kondav kährik.

«No kes ikka vees olla tahab!» selgitas Männik muheldes, miks neljajalgsed kruuskattele tulevad. «Aga enamasti lähevad loomad ilmselt rabadesse kuiva kohta otsima, mitte sinna, kus inimesed liiguvad.»

Loomade kergenduseks pole selle suurvee aegu inimesi rahvuspargis nii palju uitamas kui mullu. Toona aprilli keskpaika jäänud uputuse parimal päeval oli Männiku teada kohal üle 700 uudistaja, läinud laupäeval ulatus nende arv aga vaid 160-ni.

Kuulu järgi peaks mitu suurt bussitäit turiste jaguma ka järgmiseks nädalavahetuseks, kuid et veetase saavutas eile tõenäoliselt sellekevadise maksimumi, ei ole erilist uputust ei vee ega inimeste poolt oodata. Eile pärastlõunal küündis veetase Halliste jõel Riisa mõõtmispunktis 380,9 sentimeetrit üle nulli, jäi aga rohkem kui meetriga alla mullusele tipule.

Kui turistidele pakub viies aastaaeg seda suuremat vaatemängu, mida rohkem vett maad mööda laiali valgub, siis rahvuspargi majandajad võivad mõistliku uputuse üle ainult rõõmustada. Näiteks ei pidanud nad kohale tooma plastist kuivkäimlaid, sest alalised kemmergud olid kuivad küllalt.

Riho Männik kinnitas, et rekorditest kaugele jäänud veetõusust hoolimata on Soomaal piisavalt, mida vaadata.

«Sookured on kohal, luhtadel ujuvad väike- ja laululuiged, sõtkad, sinikael- ning piilpardid,» loetles ta saabunud sulelisi. «Ega suurvesi kah järgmiseks nädalavahetuseks veel päris kao.»