Pühapäeva hommikust ujub Võrtsjärves paarsada kilogrammi klaasangerjaid.
Võrtsjärves sirguvad uued angerjamaimud
27. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on suur kogus,» nentis angerjate asustamist korraldanud mittetulundusühingu Võrtsjärve Kalanduspiirkond tegevjuht Jaanika Kaljuvee.
Seekord asustati Eesti järvedesse Prantsusmaalt pärit angerjamaime ning nende toomist korraldas siinse riigihanke võitnud Hollandi firma Valentine Aquaplan.
Püügiõiguse tasu korjatakse viielt järvelt
Eestisse toodi 271 kilogrammi ehk ligikaudu miljon angerjamaimu. Üks isend kaalus keskmiselt 0,3 grammi ja oli paar sentimeetrit pikk.
Võrtsjärve lasti 229,02 kilogrammi angerjamaime, osa Valmast ja osa Rannu valla maal paiknevast limnoloogiajaamast. Ülejäänud maimud läksid Saadjärve ning Kuremaa, Kaiavere ja Valguta järve, millel kalastajatelt samuti angerjapüügiõiguse tasu korjatakse.
«Viiekesi pandi rahad kokku ja sedajagu, mitu protsenti ühelt või teiselt järvelt raha laekus, anti sinna maime,» lausus Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.
«Eelmisel aastal oli järvede peale 206 kilogrammi maime ja Võrtsjärv sai siis alla 200 kilogrammi,» selgitas Jaanika Kaljuvee. Tema sõnul võitsid hollandlased tänavuse riigihanke just seepärast, et neil oli pakkuda suur angerjakogus. Valentine Aquaplanilt osteti maimud 146 980 euro eest.
Firma viis kalad kõigepealt Hollandisse, kus need pakendati ja valmistati ette reisiks Tallinna.
Sõit läks hästi ja maimud jõudsid Võrtsjärve äärde heas seisundis.
«Kõik maimud olid väga elujõulised,» kinnitas Ain Järvalt. «Tavaliselt ikka juhtub, et mõni maim saab hukka, aga seekord ei jäänud ühtegi surnud angerjat silma.»
Vene ajal toodud klaasangerjamaimudest oli tema jutu järgi teinekord mõnikümmend protsenti surnud. Seekordne kvaliteetne asustusmaterjal annab lootust, et saak paraneb.
Poolemeetrine angerjas on püügisobilik
Klaasangerjamaim kasvab püügisobilikuks tavaliselt seitsme aastaga. Siis on ta ligikaudu 55 sentimeetrit pikk ja kaalub 300 grammi.
Ain Järvalti sõnutsi peaks pühapäeval järve lastud maime seitsme aasta pärast päris palju alles olema. Eri koguste ja aastate puhul on ellujäämise protsent olnud paarikümne ringis. Teistel kalaliikidel on maimuna looduslik suremus palju suurem ja ellu jääb vaid paar protsenti.
«Angerjas on heade varjeomadustega,» selgitas Järvalt. «Põhiline oht on talle väiksena ahven ja suuremast peast haug. On aga ette tulnud juhtumeid, kus ka lepistoiduline särg on angerjamaimukesega maiustanud.»
Püügimõõduliseks kasvanud angerjatest saadakse omakorda kätte umbes 25 protsenti ja ülejäänud saavad võimaluse järvest välja rännata.
«Meie vetest väljarändamine toimub suurte kogumitena kevadise suurvee ajal ja septembrikuus,» rääkis Järvalt.
Kudemiskohta Sargasso mere poole hakkab emane angerjas ujuma siis, kui on kasvanud umbes poole kilogrammi raskuseks. Järvalti jutu järgi kosuvad nad allavoolu minnes ja rannikumeres süües veelgi. Rännak kodupaika võtab aastaid ja kui kala Sargassosse jõuab, peaks ta olema kilone.
Et kohalikud kalurid püüavad välja veerandi angerjatest ja väljarändamise protsent on 60—70, pole Ain Järvalti hinnangul õige, et kalurid maksavad oma püügiõiguse tasust kinni maimude asustamise. Euroopas pole tema teada ühtki teist riiki, kus kalurite käest kogutaks raha rohkem kui 25 protsenti.
Keskkonnatasude seadus, millega tahetakse kaluritelt nõutavat raha vähendada, on riigikogus läbinud esimese lugemise ja ootab teist. Selle seadusemuudatusega väheneks angerjapüügiõiguse tasu ühe mõrra kohta aastas keskmiselt 350-lt 100 eurole.
«See pole päris püsiv summa, aga seaduseelnõus on märge, et 30 protsenti jääb kalurite kanda,» ütles Ain Järvalt.