Teismeliste tüdrukute vaimne tervis halveneb nii Eestis kui maailmas

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Koguni 36 protsenti uuringus osalenud Eesti 15-aastastest tüdrukutest nentis, et tunneb end üksikuna.
Koguni 36 protsenti uuringus osalenud Eesti 15-aastastest tüdrukutest nentis, et tunneb end üksikuna. Foto: Madis Veltman

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa büroo avaldas teisipäeval kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu, mis näitab, et Euroopas ja Kesk-Aasias on toimunud üleüldine langus teismeliste tüdrukute vaimses heaolus. Samasugune pilt valitseb Eestis.

Värskelt avaldatud eelmise õppeaasta uuringu tulemused põhinevad 44 riigi ligi 280 000 11–15-aastase noore arvamusel. Eestis kestis Tervise Arengu Instituudi uuring 2021. aasta novembrist 2022. aasta märtsini ning selles osales ligi 5000 põhikooliõpilast 100 koolist.

Rahvusvahelise raporti põhjal on Eesti noored oma eluga rahulolu ja tervise enesehinnangu poolest 44 riigi seas üldiselt keskmisel tasemel. Meie noored paistavad seevastu silma keskmisest vähesemate vaimse heaolu kaebustega ning keskmisest sagedasemate tervisekaebustega, eelkõige kaevatakse peavalu, masendust, kurbust, peapööritust ja uimasust. Masendust ja kurbust tunneb sagedamini kui kord nädalas 25 protsenti uuringus osalenud õpilastest, Eesti noortest aga 29 protsenti.

Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on selles vallas nii meil kui mujal olukord halvenenud 13- ja 15-aastaste tüdrukute seas. Eesti on Austria, Belgia, Kanada, Tšehhi, Ungari ja Suurbritannia kõrval riik, kus selgelt avaldub noorte tervisekaebuste laiem levimus just väiksema sissetulekuga perede seas.

Sagedase üksildustundega paistavad silma eelkõige 15-aastased noored. Kui kõigi uuringuriikide tulemused näitasid, et alati või enamasti tunneb end üksikuna 28 protsenti 15-aastastest tüdrukutest ja 13 protsenti 15-aastastest poistest, siis Eesti noorte seas on need näitajad oluliselt suuremad, vastavalt 36 ja 19 protsenti.

Tervise Arengu Instituudi teaduri Leila Oja sõnul annavad uuringutulemused võimaluse luua oma noortele rohkem kohandatud sekkumisi ja toetust vaimse tervise hoidmisel. "Eestis peaks olema rõhk varajasel sekkumisel just koolides. Koolid ei ole lihtsalt haridusasutused, vaid ka keskkond noorte heaolu toetamiseks," lausus ta. "Meie lähenemine peab olema mitmekülgne – kooli, kodu, kogukonda, aga ka nii kohaliku kui riigi tasandi otsustajaid kaasav."

Tagasi üles