Juhtkiri ⟩ Parim toit on söödud toit

Sakala logo Foto: Pärnu Postimees

Toidu raiskamise vastane päev, mida eelmisel nädalal rahvusvaheliselt tähistati, võib esimese hooga tunduda ühena paljudest kampaaniatest, mis ajavad küll õiget asja, kuid kipuvad üksteise varjus tähtsust kaotama. Kõiki kampaaniaid pole aga mõtet laia lauaga lüüa paljalt selle pärast, et midagi hoogtöö korras teha püütakse. Leidub selliseid, mille peale ei mõista tõesti muud teha kui õlgu kehitada, aga on ka neid, millele globaalselt tähelepanu pööramine on hädavajalik. Toit kuulub Maslow’ püramiidi alumise astme nurgakivina kindlasti viimati nimetatute hulka.

Suuremat ebavõrdsust kui toidu puhul maailmas vist ei kohta. Samal ajal kui maailmas visatakse ära üle 1,3 miljardi tonni toitu aastas, kannatas ÜRO andmetel mullu 691 miljonit kuni 783 miljonit inimest nälga. Probleemi ulatusest arusaamiseks tasub meenutada, et Euroopa Liidus elab 448 miljonit inimest.

Ei saa öelda, et heaoluriikide inimesed üldse tühja kõhtu ei kannataks, kuid siinsetes toidumuredes on rohkem varjundeid. Ühest küljest on meil sotsiaalsüsteemid, mis suudavad toiduga kindlustada kõik hädasolijad, kes abi küsivad. Teisalt peavad paljud hoolega arvutama, et eelarvega nulli jääda, sest sotsiaalabi küsida nad ei taha või ei mahu nad ettenähtud piiridesse. See tähendab, et koos inflatsiooniga on kasvanud toidupanga klientide ja poest allahinnatud kauba otsijate arv.