Eduard Pihlak 135 – Sammuli külast Mecklenburgi arstide leksikoni

Pihlakute kabel Viljandi Vanal kalmistul ja selle juures järeltulijatest talgulised pärast tänavu septembris tehtud heakorratöid. Seisavad Margus Varres (õrnrohelises T-särgis) ja tema poeg Markko, teine poeg Maarek töötleb kabeli ust roostevastase ainega. Pildi tegi neljas talguline. Foto: Jaanus Nurmoja

Viljandimaalt telliskivitöösturi perest pärit Eduard Pihlak, kes oli vabadussõja ajal Eesti sõjameditsiini edendaja ja hiljem aastaid Harjumaa tervishoiujuht, sai oma 135. sünniaastapäevaks omamoodi kingituse Saksamaalt. Tema eluloo kokkuvõte avaldati Mecklenburgis aastatel 1929–1945 tegutsenud arstide biograafilises leksikonis, mille esitlemise aega jäi ka tema sünniaastapäev, 29. september.

Põhjus, miks Eduard Pihlaku kui Eesti arsti elulugu sellesse leksikoni kanti, on lihtne. 1944. aasta septembris evakueerus ta koos arvukate saatusekaaslastega Eestist Saksamaale ning tegutses niinimetatud külalis­litsentsi alusel sealgi arstina. Nagu ütles mulle üks autoritest Angrit Lorenzen-­Schmidt, on leksikonis ühtekokku umbes 40 Eesti arsti elulugu, lisaks veel mõned venelased ja lätlased, kes olid Eestis arstiks õppinud ja siin ka töötanud. Samuti on kirjeldatud Baltimaadest ja mujalt pärit põgenike Mecklenburgi saabumise aja olustikku.

Vabadusristi kavaler