KALLE GASTON ⟩ Mulgimaa kuningad ehk Quo vadis, Mulgi kultuuri instituut?

Mulgi pere puidust kujud Tarvastu paisjärve kaldal. Pilt illustratiivne Foto: Marko Saarm

MULGI kultuuri instituut loodi paarkümmend aastat tagasi eesmärgiga uurida ja arendada mulgi keelt ja kultuuri. Olin selle instituudi esimene tegevjuht.

Algus oli keeruline, sest tööks vajalikud materiaalsed vahendid praktiliselt puudusid. Instituudi tööruumid sättisime toonase maavanema Helir-Valdor Seedri abiga sisse maavalitsuse hoone kõrgeimale korrusele ning esimene suur projekt oli Mulgimaal asuvate tühjade eluhoonete kaardistamine koostöös maavalitsuse arendusjuhi ja Mulgi patrioodi Andres Rõigasega. Andsime välja ka mõned trükised ning alguse sai Mulgi konverentsi traditsioon.

Et kindlustada instituudi materiaalset jätkusuutlikkust, otsustati asutuse osanikeks kutsuda Mulgimaa omavalitsused, kes panustaksid asutuse tegevusse iga-aastase liikmemaksuga. Nende huvi instituudiga liituda oli pehmelt öeldes loid, sest see tähendas ju väljaminekuid. Olukord muutus, kui Eesti presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves. Kohe pärast seda helistasid riburada pidi vallajuhid, kes uurisid, kust saab endale Mulgi kuube tellida, ja sestsaadik olid riigi ühe parima rahvariidemeistri ja hilisema instituudi juhi Kristel Habakuke käed-jalad tööd täis.