Üle ääre ajav mahuti toob lisakulu

Sama prügikast, aga erinev sisu. Ülemisel pildil on tühjendamiskõlblik mahuti, alumisel aga ületäitunud — selline jääb tavakorras tühjendamata. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Naljakuuna tuntud aprill prügiveos nalja ei tähenda. Lugu on argiselt tõsine, sest reeglid muutuvad täpsemaks ning osale meist ka kulukamaks.

Viljandi linna ja prügivedaja, aktsiaseltsi Veolia Keskkonnateenuste vahel sõlmitud jäätmeveoleping jõustub 1. aprillil ning kehtib kolm aastat.

Jäätmeveofirma on saatnud kõigile klientidele uue lepingu, mille palub kindlasti allkirjastada ja ettevõttele tagasi saata, sest endine leping kaotab naljakuust kehtivuse. Viljas nentis, et kui klient seda ei tee, jääb ettevõte teda teenindama miinimumnõude korras.

Üldjoontest tähendab see, et näiteks eramaja puhul tühjendatakse kord nelja nädala jooksul 0,08-kuupmeetrine mahuti või viiakse ära kuni 10-kilogrammine jäätmekott. Lisateenuseid tellida ei saa.

Suuremaid muudatusi tutvustavad Veolia Keskkonnateenuste Lääne regiooni juhataja Jaan Viljas ja logistik Tiia Tomson ning linnavalitsuse majandusameti keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik.

Hind

Kõige suuremat hinnatõusu tõotab uus kord kortermajadele. See, kui palju kallineb prügist lahtisaamine igal perel, sõltub juba konteineri suurusest, prügiveo tihedusest ja korterite arvust majas.

Üldjuhul kasutavad suurmajad 1,5 kuni 4,5 kuupmeetrit prügi mahutavaid konteinereid. Kui praegu maksab neist esimese tühjendamine 17.54 eurot, siis aprillist alates on hind 19.80 eurot. Teisena nimetatud mahuti tühjendamise eest tuleb praegu tasuda 29.79, aprillist aga kerkib hind 39.60 eurole.

Veidi odavneb prügivedu eramaja elanikele, kes kasutavad 10-kilost jäätmekotti või 0,08- ja 0,10-kuupmeetrist kogumismahutit. Näiteks esimesel juhul alaneb hind 0.64 eurolt 0.60 eurole.

Samas kui kasutusel on 2,5-kuupmeetrine mahuti, läheb selle tühjendamine praeguse 23.40 euro asemel maksma 30 eurot.

Ületäitumine

Kui seni kallas jäätmeveok tühjaks ka need mahutid, mis ajasid üle, ning võttis kaasa mahuti kõrvale pandud prügikotid, mille eest arvutas hiljem lisatasu, siis edaspidi seda ei tehta.

Aprillist on ülemäära täis topitud mahuti kohta kasutusel termin «ületäitumine». See tähendab olukorda, kus konteineri kaas ei lähe kinni, vaid toetub prügile.

Nagu Inga Nõmmik märkis, jääb ületäitunud mahuti tavakorras tühjendamata. Vedaja kinnitab mahuti külge ilmastikukindla lipiku, millel on lühidalt kirjas prügi viimatajätmise põhjus. Ühtlasi jäädvustab vedaja reeglivastase olukorra fotol.

Kui aga liiga täis mahuti kõrval vedeleb mõni prügikott, tehakse mahuti tühjaks, kuid prügikotte ei puudutata ja sedagi olukorda fotografeeritakse. Klient saab lisakottide veo aga varem vedajaga kokku leppida.

Tühisõit

Prügi vedamata jätmisel võib olla teisigi põhjuseid: näiteks takistab mahutile juurdepääsu auto, kuri koer, lumi, konteiner on lukus või ei pääse aiast sisse.

See kõik tähendab jäätmevedajale tühisõitu ja läheb kliendile maksma tavalise prügiveo hinna. Ehk siis näiteks 10-kilose prügikoti puhul tasuda tühisõidu eest 0.60 eurot ja 4,5-kuupmeetrise mahuti puhul 39.60 eurot.

Et prügi siiski veetud saaks, lepivad klient ja vedaja hiljem kokku graafikuvälise sõidu. Selle eest tuleb tavalisele hinnale maksta lisaks 3.60 eurot mahuti suurusest olenemata.

Kõikidest tavavedamisvälistest ehk ebareeglipärastest juhtumitest annab Veolia teada linnamajandusametile.

«Tühisõit on siis, kui teeme sõidu tühja,» sõnastas Jaan Viljas. Ehk nagu leping ütleb: sõit, mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada, sest jäätmevaldaja polnud eeskirja nõudeid täitnud.

Kui eeskirju rikutud pole, aga mahuti peaks lihtsalt tühi olema — oletame, et klient on kaua ära olnud —, siis tühja mahuti tühjendamine ei ole tühisõit.

Jäätmekott

Kõige väiksem prügimahuti, mille äraviimiseks saab lepingu sõlmida, on senigi tavapärane 10-kilogrammine jäätmekott.

Kui aga veel praegu võtab jäätmevedaja kaasa koti, mis nimetatud kaalu ületab, siis aprillist alates enam mitte. Jäätmekott võib kaaluda maksimaalselt 10 kilo ja mitte grammigi rohkem.

Jaan Viljas lausus, et igat kotti jäätmevedaja siiski kontrollima ei hakka: «Kui tal tekib kotti tõstest kahtlus, et see on raskem kui kümme kilo, siis ta kaalub koti ära.»

Küll ei jäeta Viljase kinnitusel piiri ületamisele mingit puhvertsooni. Kaal näitab 5 grammi täpsusega ja kui kott kaalub kas või 10,05 kilogrammi, jääb see viimata ning kirja läheb tühisõit.

Kui klient näeb, et sedapuhku ta ühe jäätmekotiga hakkama ei saa, soovitab Viljas kasutada mitut kotti. Tõsi, seda tuleb enne vedajalt tellida ja iga lisakott läheb maksma 3.60.

Kindlasti peab jäätmekott olema märgistatud aadressiga, kust see on pärit. Piisab näiteks maalriteibist, millele kribada veekindla kirjutusvahendiga aadress.

Tiia Tomson märkis, et kui kott pole märgistatud, ei tea vedaja, kas see ikka on kliendi jäätmekott või on keegi võõras oma prügi sinna sokutanud. Samuti aitab see vedajat olukorras, kus ühes majas elab mitu peret ja mõlemal on prügiveoks eraldi leping.

Rent või ost

Kui jäätmekotist jääb väheks, on mõttekam võtta jäätmemahuti. Neid pakub vedaja 21 mahus alates 0,08 kuupmeetrist ehk 80 liitrist kuni 5 kuupmeetrini ehk 5000 liitrini.

0,08-kuupmeetrise mahuti rent on 2.10 eurot kuus. Selle ostmine maksab 50.04 eurot, mis tähendab, et ost hakkab end ära tasuma, kui mööda saab kaks aastat.

Kaugus

Kui kätte jõuab prügiveo päev, tuleb prügi kättesaamine teha vedajale võimalikule lihtsaks. Täpselt on kirja pandud kaugus, mille vedaja on nõus jalgsi läbima — seda nimetatakse jäätmemahuti käsitranspordiks.

Pääsemaks lisatasust, peab jäätmekott või -mahuti asuma kuni kümne meetri kaugusel kohast, kus on jäätmeveoautol võimalik peatuda. Samas, nagu märkis Inga Nõmmik, ei tohi seda ka keset kõnniteed tuua.

Kümme meetrit ei tähenda linnulennulist vahemaad, vaid teed, mida mööda vedaja astub. Kui auto ja jäätmemahuti vahel on haljasala, ei tohi vedaja üle haljasala astuda, vaid peab minema ringiga ja just see teekond ei tohi küündida üle kümne meetri.

Kui vedaja peab astuma üle kümne meetri, lisandub tavaarvele 4.60 eurot.

Lisaks on kehtestatud veel teinegi piirmäär. Kui jäätmekoti või -mahutini tuleb kõmpida üle 25 meetri, tuleb töömehe ajakulu eest tasuda 11.51 eurot.

Kui jäätmekoti piirkaalu ei luba vedaja ületada viie grammigagi, siis kauguse mõõtmisel Jaan Viljase kinnitusel sentimeetreid taga ei aeta: «Siin võtab vedaja asja vabamalt.»

Värava avamise tasu

Senisest odavamaks läheb värava avamise tasu. Kui praegu küsib vedaja värava lahtitõmbamise või -lükkamise eest 3.83, siis edaspidi 2.40 eurot.

Sellest pääsemiseks peab klient prügiveopäeval värava ise lahti tegema — ja veenduma, et vedaja selle kaudu ühes mahutiga liikuma pääseb. Vastasel korral võib tekkida vaidlus, et värav oli küll irvakil, aga ei olnud piisavalt avatud.

Luku keeramise tasu

Mõne maja juures on prügikonteiner lukus ja kui seni ei küsinud vedaja luku avamise eest iga kord raha, siis aprillist alates olukord muutub. Luku avamine maksab alati ning hind on 2.40 eurot. Loomulikult tuleb vedajale anda enne võti, pult või kood, et tühisõiduarvest pääseda.

Ühiskogumismahuti

Inga Nõmmik soovitab naabruses elavatele üksikutele inimestele või väiksematele peredele mitme maja peale ühise kogumismahuti lepingut. Niimoodi kamba peale võib prügivedu soodsam tulla.

Näiteks 0,24 kuupmeetrit mahutava ehk 240-liitrise mahuti tühjendamise tasu oli ja on edaspidigi 1.54 eurot. Kui seda kasutab kolm peret, tasub iga osaline mahuti tühjendamise eest 0.51 eurot.

Ühiskogumismahuti kasutamiseks annab nõusoleku linnavalitsus esitatud taotluse alusel. Paraku ei saa suure seltskonna peale liiga väikest mahutit küsida, sest ühele kuni neljaliikmelisele leibkonnale on minimaalse mahuti suuruseks ette nähtud 80 liitrit.

Jäätmeveo katkestamine

Jäätmeseaduse järgi on prügiveo minimaalne sagedus üks kord nelja nädala jooksul. Kliendil on võimalik saada jäätmeveost kuni viieks aasta vabastus, seda otsustab ainult linnavalitsus. Jaan Viljase sõnul tuli seni vedaja mõnikord vastu, kui klient näiteks kuuks ajaks kodust ära sõitis.

Inga Nõmmik ütles, et jäätmeveost vabastamiseks tuleb esitada linnavalitsusele kirjalik avaldus ning tollel on otsuse langetamiseks aega 30 päeva.

«Kui vabastamist võimaldavad asjaolud on tõesed, taotlus rahuldatakse,» märkis ta. «See tähendab, et majas sel ajal ei elata ja elektrit ega vett tarbita.»

On paratamatu, et mõned seadmed jäävad siiski ka elanike äraolekul voolu kasutama, kuid selline asi tuleb linnavalitsusele ära põhjendada.

Kui elanikud on näiteks puhkusel, aga jäätmevedu jääb kehtima, läheb prügiveopäeval kirja tühisõit ühes arvega. Seda juhul, kui vedaja mahutini ei pääse. Kui tee mahutini on vaba, arvestatakse tavapärast prügivedu — ka siis, kui mahuti on tühi.

Mahuti standard

Inga Nõmmiku sõnul on kõige kindlam osta mahuti jäätmevedaja käest, sest mahuti peab vastama standardile. Kuigi igasugu mahuteid võib leida ka kauplustest, ei pruugi nood olla nõuetekohased ning vedaja neid tühjendama ei hakka.

Ettenähtud prügiveo standardile vastab mahuti, millel on kirjas märge EN 840-1:2004.

Artikkel ilmus 16. märtsi «Sakalas»