Juhtkiri ⟩ Mida teha tuhaga?

Sakala logo Foto: Pärnu Postimees

Pärnu kalmistu tuhakaevust lugedes on esimene reaktsioon mõõdukalt skeptiline. Miks ei võiks tuhka puistata merre? Mõnda kaunisse metsatukka või muusse looduslikku paika, millega on seotud ilus mälestus? Miks meil on vaja selleks suurt ja kallist kaevu? Eriti kui võtta arvesse, et ajapikku koguneb seda tuhka sinna palju ning asjale sugeneb vaat et ühishaua hõng külge. Samas näeb see kaev fotodel nägus välja ja niisugune mõte tekkis naabermaakonna pealinnal ju inimeste palvete peale, järelikult nõudlust on.

Matusetalitus on midagi väga isiklikku ning enamasti seotud suure valu ja kurbusega, nii et kui üldse milleski peab inimesele täielik valikuvabadus jääma, siis selles, kuhu ta oma lähedase tuha poetab ja kuhu peaks poetatama tema enda tuhk.

Võimalik, et sellise tuhakaevu järele on nõudlust tekitanud ka asjaolu, et aastaid on Eestis räägitud kolumbaariumide ehk urnimüüride rajamisest, ent kuigi kaugele pole sellega jõutud ja neid on vaid mõni üksik. Nii mõnigi võib soovida oma lähedase tuha siiski kalmistule sängitada, aga kui perekonnal hauaplatsi ei ole, on keeruline lahendust leida. Viljandi linnavalitsus rääkis juba 2019. aastal, et plaanib välja kuulutada hanke Metsakalmistule urnimüüri rajamiseks. See plaan on paraku soiku jäänud. Ehk tasuks see kõigepealt sahtlist välja otsida ja üle vaadata? Ehk oli selleski plusse rohkem kui miinuseid?