Juhtkiri ⟩ Kas Kõlvart leiab midagi Tallinna kõrvalt?

Sakala logo Foto: Pärnu Postimees

Vene kaart on Keskerakonna mängust alati, vahel tugevama, vahel nõrgema mastina läbi käinud. Jüri Ratase erakonna esimeheks saades kuulutati see küll tühistatuks ja kadunuks, kuid kõik teadsid, et tegelikult on see laua all peidus. Hoolimata sellest, et Ratas tegi lõpparve igasuguse idarahaga, tühistas lõpuks ametlikult koostööleppe Ühtse Venemaaga ja andis eestikeelsele haridusele üleminekule hetkeks (petlikku) lootust, ei olnud kordagi võimalik mööda vaadata faktist, et suur osa Keskerakonna edust põhineb venekeelsete valijate toetusel.

Jüri Ratase ajal oli aga võimalik veidi laveerida. Öelda – Ratase ajal alati selgelt – välja, et Keskerakond on Eesti erakond, ja jätta samas venekeelsetele valijatele võimalus uskuda, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart nende eest seisab. Nüüd, kui Kõlvart on Rataselt esimehe koha üle võtnud, praguneb erakond suure raginaga, kuigi Kõlvart keskendub igal võimalusel oma eestimeelsuse demonstreerimisele.

Praeguse ebakindla jalgealusega on isegi Kõlvartil kui taekwondo musta vöö omanikul keeruline tasakaalu leida. Kui ta suudab veenda Tanel Kiige pooldajaid, kaotab ta vene valijate toetuse, kui aga ei suuda, jääb suur osa väljaspool Tallinna ja Ida-Virumaad tegutsevaid keskerakondlasi heal juhul erakonna passiivseks liikmeks, halvemal lahkub. Seejuures näitas esimehe valimiste häälte seis – Kõlvartil 543 ja Kiigel 489 häält –, et partei ei jagune peavooluks ja marginaalseks kõrvalharuks, vaid lõhe on selle keskel.