IVO REITEL ⟩ Keskkonnaameti tegevusetus andis Tarvastus alust nõiajahiks

Tarvastu paisjärve rajamine tõi kaasa mitme krundi järvepoolse serva üleujutamise. Oru kinnistu omanik kaebas valla lõpuks kohtusse ning ringkonnakohus otsustas eelmisel aastal, et järv tuleb veest tühjaks lasta Foto: Marko Saarm

KUI ÕIGUSRIIGIS peaks riigikohtu lahend tähendama ühe vaidluse lõppu ja seda, et vaidlusele ei puhuta uuesti elu sisse, siis Tarvastu paistiigi saagas Viljandi vallas see nii ei ole. Viljandi valla ametnikud otsustasid seadusele mittevastava paistiigi päästmiseks jätkata riigikohtus õiguse saanud pere avalikku mustamist.

Alustuseks leian, et keskkonnaamet vilistab minu arvates seadustele. Selle ameti töö oli ju kontrollida Tartu ülikooli õppejõu doktor Arvo Järveti koostatud paisuprojekti ja vist ka keskkonnaseisundi eksperthinnangut, nii et ta oleks pidanud avastama, et need ei vasta nõuetele, ja paisutaotluse 2007. aastal selge sõnaga tagasi lükkama: "Ei vasta nõuetele!" Paraku amet oma kontrollivat tööd ei teinud ja seadustest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Süüdlane on seega minu hinnangul tema.

Teiseks, kohe pärast paisu valmimist selgus mitu ebakõla, mis ei vastanud ei projektile ega keskkonnaameti lubadele. Nimelt oli projektis ja keskkonnaameti poolt lubatud rajada 0,7 hektari suurune paistiik. Valmistehtu oli aga üle kahe korra suurem ehk vald oli sedagi vigast projekti muutnud. Lisaks ujutas see üle jõeoru lammi lubatava paistiigi alast üle kümne korra suuremas mahus. Kaasa arvatud Natura kaitsealuse Kullamäe liivakivipaljandi ja koopad ning ulatudes vähemalt kolme kilomeetri kaugusele paisust, kust on tulnud teateid puude kahjustusest. Veetaset tõstev mõju ulatub tõenäoliselt 3,8 kilomeetri kaugusele, Pikru paisuni.