TÕNIS TULP ⟩ Kumb siis ikkagi on see heintel lamav koer, kes ise ei söö ja teistele ka ei anna?

Viljandi linnavolinik Tõnis Tulp (EKRE) Foto: Elmo Riig

CLEVONI seni täis ehitamata krundi saagat annab üsna mitme kandi pealt vaadelda. Viimase Viljandi linnavolikogu istungi otsus jätta kõnealuse krundi saatus järgmise istungini otsustamata on äratanud kirgi ning ajendanud Sakala peatoimetaja asetäitjat Marko Suurmäge kirjutama artiklit, mis ilmus teisipäevases, 5. septembri Sakalas. Seetõttu leian, et on õigustatud ka minu kui linnavolikogu liikme mõtete avaldamine kõnealuses küsimuses.

Kõigepealt olgu isiklike rünnakute vältimiseks öeldud, et minule ei kuulu ühtegi Clevoni ega ka Cleveroni aktsiat. Ka ei ole ma nimetatud firmade juhtkondade ühegi liikmega lähemalt tuttav. Lähenen Clevonile ehitusloa saamise tähtaja pikendamise küsimusele lihtsalt asjast huvitatud isikuna, kes on lisaks valitud volikokku kaitsma linna huve ja lahendama linna ette kerkinud probleeme.

ANALÜÜSIDES viimasele linnavolikogu istungile esitatud otsuseprojekti, tundub vähemasti mulle, et oleme selle küsimuse lahendamisele lähenenud valest otsast. Küsimus ei ole mitte selles, kas pikendada Clevoni ehitusloa saamise tähtaega ühe või kolme aasta võrra või siis see pikendamata jätta, vaid selles, miks me seda või teist üldse teeme.