JUSTIN PETRONE ⟩ Inspireeriv Viljandi, kus elavad inspireerivad ladinaameeriklased

Justin Petrone, kolumnist ja kirjanik. Foto: Elmo Riig

KESET PANDEEMIA kõledat sügavikku märkasin ühtäkki, et meie linna on tekkinud tumedajuukselised tegelased, salapärased võõrad, kes luuravad pidude ­ääremail ja kelle kitarriplõnnimist võib kuulda, kui mööduda nende Posti tänava üüritoast. Tšiillased! Inimesed minu ümber kõnelesid neist nii, nagu oleks laevatäis Valparaísost pärit muusikuid Viljandi järves laevahuku läbi elanud ja kaldale triivinud. Tegelikult oli neid üksnes kaks: Tomás del Real ja Javier Navarro. Kuid nad on tähtsad. Nad on osa millestki uuest, nimelt ladinaameerika kogukonnast Viljandis.

Viljandi on hoolimata sellest, et on tilluke, alati võõramaalastele ulualust pakkunud. Ühte Pika tänava lõiku kutsuti kunagi juutide tänavaks, sest seal oli tegus juudikogukond, enne kui Nõukogude võim osa neist küüditas ning sakslased teise osa tapsid. Viljandi juutidel oli isegi oma saun ja vabatahtlike pritsimeeste punt. Samuti jutustatakse romadest, rahvakeeli mustlastest, kes kunagi Metsakalmistu lähedal metsades laagris olid ning üritasid toonast linnapead August Maramaad keelitada endale hobuseid ostma, et nad saaksid ära minna.