HANS VÄRE ⟩ Kuidas juhtus, et kolm kõrgeimat riigitegelast korraga skandaalidesse sattusid?

President Alar Karis, riigikogu esimees Lauri Hussar ja peaminister Kaja Kallas. Foto: Elmo Riig

Eestis ei ole poliitilist ametikohta, mis poleks suuremast või väiksemast skandaalist läbi käinud. Mida kõrgemal sa oled, seda teravamad on nii konkurents kui tähelepanu, palju on kaalul ja töö pingeline. Ent kunagi varem pole korraga, kõigest ühe kuu jooksul skandaalide keskele sattunud kõik kolm Eesti kõrgeimat võimukandjat.

Kõige leebem ja igavam neist on riigikogu esimehe Lauri Hussari lugu. Eesti 200 siseopositsioon süüdistab erakonna esimeest jõuvõtetes ja ebademokraatias, nagu on siseopositsioon teinud lugematutel kordadel teisteski parteides. Need süüdistused pole Hussarile iseenesest kuigi ohtlikud, kuid neil võib olla kaalu ühe kivina Eesti 200 jamade pikas reas.

Hoopis keerulisem on lugu president Alar Karise ja tema kantseleiga. Senised riigipead on sattunud kriitika alla pigem isiklikes küsimustes, näiteks teismeliste lastelaste käitumine või talu eurotoetuste kohta sõlmitud erikokkulepped. Kahtlus, et presidendi sisenõunik on püüdnud siduda eelnõude väljakuulutamist Kadrioru rahastamisega, ei heida aga varju mitte niivõrd presidendi isikule kui institutsioonile. Ühest küljest seisab see skandaal kõige pudedamatel savijalgadel, sest vaidlus ei käi isegi mitte selle üle, kes mida ütles, vaid kes mida mõtles. Teisalt on rahandusministeeriumist ülestõstetud süüdistus seaduste müügiks pakkumisest erakordselt ränk.