Järvejääle minek muutub iga päevaga ohtlikumaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õisu järvel istus eile mitu õngemeest ning tõenäoliselt kavatsevad sel nädalalõpul veel paljud kalamehed jääalust püügiõnne proovima minna.
Õisu järvel istus eile mitu õngemeest ning tõenäoliselt kavatsevad sel nädalalõpul veel paljud kalamehed jääalust püügiõnne proovima minna. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Võrtsjärve kalur Aivar Kärp korjas kolmapäeval võrgud järvest kokku ja lõpetas  talvise püügihooaja, sest autoga järvele enam ei saa.

Paksust on jääl veel piisavalt, umbes 40 sentimeetrit, kuid vähemalt pool sellest on pulkas ega kanna enam kõndijatki.

Maavanem keelab

«Üleüldse on tänavune jää tavalisest nõrgem ja ohtlikum — lumejää,» tõdes Aivar Kärp.
See tähendab, et vee jäätumise ajal sadas lumi sellesse sisse ja muutis tekkinud katte hapraks.

Kaluritelt saadud info põhjal otsustas maavanem eile, et keelab esmaspäevast kõikjal maakonnas veekogudele mineku. «Selleks et tagada ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid,» selgitas maavanem Lembit Kruuse.

Aivar Kärp otsustas jääle minekust loobuda enne seda, kui maavanem korralduse koostada jõudis. «Ei riski. Praod juba tekivad,» põhjendas ta.

Jääminekut Võrtsjärvel veel aimata pole. Jõgedest pole Eesti suurimasse sisejärve jõudnud ka nii palju vett, et jää oleks hakanud üles tõusma. «Õngemehi, kes tõukekelguga roostiku taga jääaugust püüdmas käivad, kannab see veel küll,» arvas Kärp.

Ehkki ametlikult hakkab jõgedele ja järvedele mineku keeld kehtima esmaspäevast, soovitab maavanem jääleminekust hoiduda juba praegu. «Ilmastikuolud muutuvad väga kiiresti ja jää võib inimese raskuse all mõnes kohas kergesti järele anda,» ütles ta.

Kalamehed ei loobu

Paljud sikuskaga järvel käivad mehed aga hoiatusest ja keelust ei hooli ning jätkavad õngitsemist, kuni jääd jätkub.

Eile Viljandi järvel istunud pensionärist kalamees, kes ei tahtnud oma nime avaldada, rääkis, et on aastaid jääl kala püüdnud ja teinud seda ka kevaditi, kui kaldaääred on juba lahti. «Ma saan aru, millal ohtlikuks läheb, ja kaldast ma kaugele ei lähegi,» kõneles ta.

Õngemehed ning teised kevadisel ajal jääle tikkujad teevad muret päästjatele, kelle ülesanne on hättasattunuid aidata. Sel aastal on päästjatel tulnud aidata üht kalameest, kes jaanuari keskel Õisu järvel läbi jää vajus. Kaaslased tõmbasid mehe august välja ning päästjad tõid ta spetsiaalse kelguga järvelt ära.

Jaanuari lõpul sattus Viljandi järvel ohtu inimene, kes ATV-ga uisurada puhastades jääst läbi vajus. Õnneks pääses juht masina pealt kiiresti ära ja vette ei kukkunud.

Kahel korral on päästjad käinud tänavu jääst läbi vajunud loomi aitamas. Jaanuari lõpul vajus Halliste valla talu juures neli mullikat tiiki ning märtsi algul kukkus Tarvastu vallas Sooviku külas läbi jõejää külma vette pull. Kõik loomad saadi elusalt  kätte.

Traagiliselt lõppenud veeõnnetusi pole sel aastal olnud.

Tagasi üles