Viljandimaa omavalitsuste liidu esimehe Ene Saare arvates võiks kaaluda Viljandimaa arenduskeskusesse turismiarenduse spetsialisti ametikoha loomist.
Võimekas spetsialist kergitaks turismi taset
23. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Turismindusega tegelevad maavalitsus, linn, omavalitsuste liit ja arenduskeskus, aga paraku ei ole otsest vastutajat ja vedajat ning maakondlik turismiarendus koostöös turismiettevõtjatega ei toimi just kõige paremini,» selgitas ta.
Elu on Saare sõnutsi näidanud, et need, kes teevad koostööd, on konkurentidest tugevamad. «Oleme turismiinfokeskuse töötajatega arutanud, mis võiks koostööle ja turismipakettide koostamisele kaasa aidata, ja meie arvamus on, et seda saavad teha ettevõtjad oma algatusel,» rääkis Saar.
«Ehk oleks abiks, kui ettevõtjaid nõustada ja ühisturunduses koolitada?» arutles ta. «Samas mõistan, et turismiinfokeskusel ei jätku selleks jõudu ega ressurssi, tema osaks jääb info vahendamine.»
Tähtsaim on pädevus
Turismiettevõtja Kalle Kütt, kes arendab Võrtsjärve-äärset Valma puhkelaagrit, leidis, et mõttel on jumet.
«Plaani peab põhjalikult läbi arutama ning kindlasti ei tasu värvata ainult kohatäitjat. Leida tuleks väga pädev inimene, kes on kursis kõigega, mida on tänapäeva konkurentsis toimetulemiseks vaja. Turismikooli praktikanti või lihtsalt ilusa naeratusega tütarlast ei ole mõtet palgata,» ütles ta.
Kalle Kütt on klientidele valmisreise koostades nendesse kaasanud palju erinevaid ettevõtjaid: üks pakub ratsutamist, teine lõbusõitu kalepurjekatega Võrtsjärvel ning kolmas kanuumatka Emajõel.
«Meil käib selline koostöö väga aktiivselt,» kinnitas ta.
Ta teadis kõnelda Viljandi ettevõtjast, kes toob Ugalasse teatrihuvilisi ja pakub neile hiljem majutust.
Kütt rõhutas, et loomulikult ei saa ettevõtjat keegi koostööle sundida. «Igaüks peab ise tahtma ja vaeva nägema, aga igasugune abi, mis avalikult sektorilt tuleb, on teretulnud.»
Ene Saar tõi näiteks, et Põhja-Viljandimaal saaks kokku panna huvitava jalgrattamarsruudi Olustvere ja Suure-Jaani kandis. «Jalgratturid võiksid tulla kas või rongiga, aga rattalaenutust võiks organiseerida ka kohapeal. Välja võiks töötada marsruuti tutvustava kaardi ja seda juba rongis jagada,» kõneles ta ning lisas, et põnevaid võimalusi oleks ka Mulgimaa vaatamisväärsuste reklaamimiseks.
Eeskuju leiab Võrumaalt
Ene Saar nimetas ühisturunduse hea näitena Võrumaad. Sealse turismiinfokeskuse konsultandi Margita Kipasto sõnutsi mängib turismitoodete arendamises, eestvedamises ja turundamises põhirolli Võrumaa arenguagentuuri juures töötav koordinaator, turismiinfokeskuse osaks on jäänud aga info kogumine ja tegevustes osalemine.
Kipasto rõhutas, et turismiarendus sünnib koostöös eri asutustega, sealhulgas Võrumaa ettevõtjate ühendusega.
Tema jutu järgi tasub turistidele teha konkreetseid pakkumisi. «Kõike kõigile müüa ei tasu, see süsteem enam ei tööta. Välisturgudel püüame eelkõige Läti, Soome ja Vene turiste,» selgitas ta.
Hea väljundina nimetas Kipasto sel talvel Võrumaa kutsehariduskeskuse programmi, milles tehti ettevõtjatele tootearenduskoolitusi. Ettevõtmine lõppes turismipakettide koostamisega.
«Aprillis avaldame need veebis, maakonnalehtedes ja mujal, samuti trükime flaiereid,» lisas konsultant.