Valla liidrite toetuseta jäänud volikogu juht lahkus ametist

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas elav, kuid Karksi valda oma koduks pidav Hendrik Agur valiti volikogu esimeheks 2009. aasta lõpul. Nüüd pani ta ameti maha.
Tallinnas elav, kuid Karksi valda oma koduks pidav Hendrik Agur valiti volikogu esimeheks 2009. aasta lõpul. Nüüd pani ta ameti maha. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kaks aastat Karksi volikogu juhtinud Hendrik Agur tahaks valda naabritega liita. 15 aastat vallavanemana töötanud Arvo Maling ja teised volikogu liikmed seda teha ei soovi. Vastuolu lõppes Aguri lahkumisega.

Eile, mõni hetk pärast seda, kui vallavalitsus oli läkitanud teate vallavolikogu esimehe lahkumise kohta, teatas Agur, et vallas ei ole mitte mingisugust segadust, riidu või vastuolusid isikute tasandil. «Erinevad olid vallavanema ja volikogu esimehe vaated valla arengule,» rõhutas ta.

Tallinnas elav ja üht Eesti tuntumat kooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi juhtiv Hendrik Agur esitas kolmapäeval Karksi volikogule lahkumisavalduse. Ajutiselt võttis juhtimise üle praegune aseesimees Tarmo Simson. Agur jätkab volikogus lihtliikmena.

Ideede vastuolu

Lahkumise peapõhjuseks nimetas Hendrik Agur seda, et tema tahaks teha vallas suuri muudatusi, kuid vallavanem Arvo Maling neid ei poolda.

Malingu arvates pole põhjus sugugi kahe mehe mõtete erinevuses, vaid asjaolus, et Agur pole suutnud oma ideedele poolehoidu koguda. «Tema soovid on kogukonnale vastuvõetamatud ning seda arvesse võttes tegi ta kohalt lahkudes täiesti õige otsuse,» leidis vallavanem.

Agur oleks soovinud kiiremas korras alustada naabritega liitumisläbirääkimisi. Tema plaani järgi tuleks kõik Viljandimaa vallad liita üheks omavalitsuseks. Seisukohtade selgitamiseks on ta toonud Karksi volikogu istungile erakonnakaaslastest põllumajandusministri ja regionaalministri.

Aguri meelest mõtleb iga väike omavalitsus praegu oma piiride ulatuses ning otsuste taga on tihti vallajuhtide isiklikud ambitsioonid ja võimul püsimise soov.

«Sellest tulenevalt tehakse ebamõistlikke investeeringuid ja võetakse valla finantsvõimekust viimse piirini kurnavaid kohustusi,» tõi ta näite. Aguri hinnangul pole Karksi valla investeeringud olnud valed, kuid pidades silmas naabervaldadega liitumist, võinuks need rohkem arenguvõimalusi pakkuda.

Arvo Maling aimas, et nende etteheidete taga peetakse silmas Karksi valla viimaseid suuri investeeringud, mis on läinud kohalikku kooli. «Kui pealinnas elav Agur ei käi meie staadionil või ujulas ja teeb seda Tallinnas, siis kas meie inimestel ei tohi selliseid võimalusi olla?» küsis vallavanem retooriliselt.

Volikogu juht jäi vähemusse

Nii Arvo Maling kui Hendrik Agur valiti 2009. aasta lõpul volikokku valimisliidu Koostöö nimekirjas. Häälte arvu järgi võitis valimised Maling ning esimest korda volikokku saanud Agur korjas kolmanda saagi.

Malingu arvates saaks Agur oma ideed ellu viia juhul, kui ta suudaks valimisliidu liikmed enda selja taha koondada. Teiseks tuleks võita võimuliidu partnerite usaldus ja kolmandaks ideele vallarahva toetus leida. Malingu sõnul pole aga Agur suutnud isegi valimisliitu oma ideede õigsuses veenda.

Kui valdade liitmist peab Agur õigeks mõtteks, siis maakonna valdade ja linnade praegust peamist koostöövormi omavalitsuste liitu nimetab ta omavalitsusjuhtide kooskäimiskohaks, kus näilise sõpruse taga peitub tige konkurents. See aga pidurdab kõigi liitu kuuluvate valdade ja linnade arengut. Nii peaks Karksi vald Aguri arvates liidust lahkuma. Volikogu pole seda mõtet heaks kiitnud.

«Nii naabritega liitumine kui liidust lahkumine on olnud volikogus arutusel, aga need pole leidnud toetust,» selgitas Maling. «Volikogu esimees peaks olema eestkõneleja, kelle ideedega ülejäänud kogukond kaasa tuleb. Kui seda ei juhtu, ongi õige kohalt taanduda.»

Agur möönis, et tema võimalused inimeste seas selgitustööd teha, arutelusid algatada, olla innustunud eestvedaja ja töötada energiliselt valla arengut kindlustavate küsimustega on jäänud piiratuks, sest ta töötab 190 kilomeetri kaugusel. «Samuti olen õppinud tunnetama paratamatust inimeste mõtlemise inertsuses, raskusi mugavustsoonist väljumisel ning uute ideede suhtes pigem ettevaatlikkust ja alalhoidlikkust,» teatas ta.

Malingu meelest sai Agurile saatuslikuks see, et ta vaatab Karksi valla probleemidele pealinnast ja näeb olukordi teistmoodi. «Üks inimene ei saa aga oma ideedega domineerida ja kogukonda lõhkuda,» leidis vallavanem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles