Maakondlikku emakeelepäeva tähistati tänavu 14. märtsil Abjas Kristjan Jaak Petersoni keelevõistluse, Aapo Ilvese ja Contra vaimuka esinemise ning Abja gümnaasiumi õpilaste meeleoluka kontserdiga.
Võrokesed lummasid saalitäit mulke
Päeva avanud Abja gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa filosofeeris murelikult emakeele teemal. Tervitussõnad lausus 1996. aastal sellele toredale üritusele aluse pannud Erika Rummel, kes pakkus emakeelepäeva tähistamiseks ka uusi ideid.
Edasi tehti Tallinna ülikoolis koostatud võistlustöö põhjal kindlaks Viljandimaa parimad õigekirjaoskajad. Tänavu on üldvõitja Kerttu Pakkonen Suure-Jaani gümnaasiumist (õpetaja Sirje Urbel).
Selgitati paremad kirjutajad klasside kaupa. XII klassi õpilastest sai esikoha juba nimetatud Kerttu Pakkonen, teiseks tuli Liisa-Andra Lohu Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumist (Juta Klettenberg) ja kolmandaks Epp Krusenvald Tarvastu gümnaasiumist (Helle Soots).
XI klassi parimad olid Mari Kass Jakobsoni gümnaasiumist (Juta Klettenberg), teist ja kolmandat kohta jagasid Merli Mändul Viljandi maagümnaasiumist (Aili Kiin) ja Christin Algo August Kitzbergi gümnaasiumist (Maire Kahu).
X klassi õigekirjatundjatest sai esikoha Karmen Kink Suure-Jaani gümnaasiumist (Sirje Urbel), teiseks tuli Helena Talimaa Jakobsoni gümnaasiumist (Enn Kullama, Juta Klettenberg), kolmandat ja neljandat kohta jagasid Gaisa Akkaja Viljandi maagümnaasiumist (Alli Lunter) ja Rasmus Tammets Viljandi ühinenud kutsekeskkoolist (Epp Välba).
Ürituse põhirõhk oli tõdemusel, et oma emakeelt vajame iga päev, mitte ainult keelepäeval. Kontserdiosa avanud Abja gümnaasiumi emakeeleõpetaja Silvia Mälksoo nimetas seda eeskätt Eesti vaimsuse päevaks.
«Euroopa Liidu rahaga võib lõigata võsa ja parandada teid, aga sellega ei saa kaitsta eesti keelt. Emakeelest algab kõik: esimesed sõnad, vanemate loetud jutud, pajatused, lugemise kaudu maailma taipamine. Kui paljust me ilma jääksime, kui me ei valdaks sõna!» mõtiskles emakeeleõpetaja Silvia Mälksoo.
Külalised Aapo Ilves ja Contra lõid publiku silmad särama. Võru murdes kõlanud rahvapärased luuletused ja laulud haarasid noori ning panid saalitäie rahvast kuulama ja kaasa mõtlema. See näitas, et võrokestel on mulkide üle eriline vägi.
Harva kõlab kooli saalis nii vahetut ja lustlikku naeru kui Abja kauni emakeele päeval.