Kolmapäev. Pime ja hall. Kell tiksub 19.16 poole. Enam kui veerandtunnise hilinemisega on kõik majaelanikud lõpuks umbse koosolekuruumi üles leidnud ja ebamugavatel toolidel istet võtnud. Nooremad kerivad nutifoni, vanemad vaatavad liikumatul pilgul enda ette.
Korteriühistu esimees köhatab, paneb prillid ninale ja hakkab midagi aeglaselt nimetissõrmega sülearvutisse tippima. Köhatab veel. Tema kõrval istuv Laura kummardub teda abistama. Otsitav leitakse üles ja klõpsatakse suureks. Esimehe vuntsid lähevad tahtejõuliselt kaharaks ning ta köhatab nüüd juba veidi ametlikumalt.