Vaba mõte ⟩ Kuidas kultuurisõdadesse rahu teha?

Sakala peatoimetaja Hans Väre Foto: Elmo Riig

Hiljuti puhkes Twitteris supisõda. Noh, nagu sotsiaalmeedias sellised lahingud ikka alguse saavad. Üks väitis möödaminnes, et piima-aedviljasupp on nõukogudeaegne jälkus, mida keegi süüa ei tahtnud, ja siis läks vastastikku andmiseks. Arvamused erinesid 180 kraadi, kompromisse ei tunnistatud, vange ei võetud. Üks tuntud ettevõtja blokeeris vaidleja, kelle seisukoht talle ei meeldinud. Kõik selle pärast, et maitsed on erinevad.

Kui kakeldaks ainult supi pärast, võiks seda ehk lõbustatult pealt vaadata. Paraku oleme juba mõnda aega palju tõsisema supi sees. Väiksemaid ja suuremaid kultuurisõdasid peetakse iga päev märksa olulisemates küsimustes ja see pole enam naljaasi. Need võitlused, kus armu ei anta ja rahuleppeid ei tunnistata, mõjutavad lõpuks inimeste elu ja riikide poliitikat. Peaaegu igal teemal on olemas ka hallid toonid, mida märgata oleks kõigile kasulik, kuid nende ees pigistatakse pahatihti silmad kinni, sest mustvalges maailmas elada on tunduvalt lihtsam.

Viimase aja üks valusamaid vaidlusi läks sel nädalal sotsiaalmeedias lahti kahe kohtuniku üle, kes hoiatasid, et alkoholi- või narkojoobes olemine suurendab naistel ohtu langeda vägistaja ohvriks. Paljud heitsid kohtunikele ette, et nood panevad süü kuriteo eest kannatanutele, kuigi seda tahku käsitleti vaid paari küsimuse jagu ning ülejäänud pikk intervjuu keskendus vägistajate vahelevõtmise võimalustele ja sellele, kuidas ohvrit säästa.