See hoiatab, et kui me oma rahandusliku seisu parandamiseks midagi ette ei võta, seisame mõne aja pärast silmitsi raskete tagajärgedega. Laenamine muutub üha kallimaks ehk maksumaksja peab tasuma üha suurenevate intresside eest. Samamoodi on hoiatanud Eesti Pank, et sügav ja püsiv lõhe riigi tulude ja kulude vahel ei ole jätkusuutlik ning hakkab majandust koormama. Kasvav võlakoormus vähendab riigi võimet uutes kriisiolukordades majandusele appi tulla.
RIIGIRAHANDUSE kehv seis oli teada juba enne valimisi ning Reformierakond lubas selle korda teha ehk viia riigi tulud ja kulud tasakaalu, milleks sai valijatelt ka tugeva mandaadi. Valitsust moodustades selgus tõsiasi, et olukord on veel kehvem. Riigirahanduse korrastamiseks vajaliku maksumuudatuste paketi kiitis riigikogu juba kevadel heaks ning reitinguagentuuri Fitch prognoosi järgi väheneb tänu sellele Eesti eelarvepuudujääk järgmisel aastal 2,4 ja 2025. aastal kahele protsendile. Samas ei saa riigirahanduse korrastamine jääda mõistagi ainult maksumaksjate õlule. Ka riik peab kulude kontrolli alla saamisega vaeva nägema.