Eestit möödunud aastal kimbutanud inflatsioon on järele andmas. Nõudlus on peaaegu kõigis majandusharudes tunduvalt väiksemaks jäänud, pakkujaid leidub aga endiselt palju. Olukord on muutunud ning tõenäoliselt hakkame hindade alanemist nägema märksa sagedamini kui nende kerkimist.
Mõnes sektoris on siiski survet hinnatõusuks veel tunda. Kui soojusenergia on lihtsalt pika vinnaga, sest gaasi hinda arvutatakse nafta kuue kuu hinna põhjal, siis enamik kallinemisi on administratiivsete põhjustega ehk maakeeli öeldes tingitud maksude tõusust.
Käesoleval aastal kerkis näiteks kontserdi- ja teatripiletite, perioodika, raamatute ja majutusteenuse käibemaks. Ilmselt võtavad paljud ettevõtjad osa sellest enda kanda, et kliente mitte minema peletada, kuid samas ei taha keegi kasumit lõpmatult õhemaks hööveldada.
Teiste seas tuleb viieprotsendilise käibemaksu tõusuga leppida Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajatel, kuid folgipealikud on otsustanud, et eile müügile tulnud passid maksavad ostjale täpselt sama palju kui eelmisel aastal — 690 krooni.
Tõenäoliselt pole selline käitumine majanduslikust seisukohast võttes just kõige otstarbekam, sest folk on Eestis üks neist vähestest üritustest, mille pääsmeid ostetaks ka märksa kõrgema hinna eest. Seejuures on teada, et pärimusmuusika keskuse kohustused on väga suured, kuid sissetulekud pole riigieelarve kärpeid silmas pidades kindlasti kiita. Lisaraha oleks keskusele kahtlemata vaja ja kindlaim koht, kust seda hankida, on festival.
Tuleb tõdeda, et ehkki passid müüdaks hinnast hoolimata läbi, võiks hinnatõus paljudele tõelistele pärimusmuusika huvilistele liiga rängaks osutuda. Seega pidid festivali korraldajad valima äri ja kultuuri vahel ning langetasid otsuse kultuuri kasuks.