/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/03/21/1020758t1hd2d5.jpg)
Riigikontrolli arvates jääb ebaselgeks, mis kasu tõuseb Eesti majandusele ning ühiskonnale sellest, et riigieelarvest kulutatakse teadus- ja arendustegevusele ligi 100 miljoni eurot.
Teaduse toetamine paistab ebaselge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avalikustatud auditis tõdes riigikontroll, et meie teadlased on olnud rahvusvaheliselt järjest innukamad oma töid publitseerima ja toetusraha taotlema, aga riigil on olnud raske sõnastada, missugused on teadus- ja arendustegevuses Eesti huvid.
Valitsus otsustas teadus- ja arendustegevuse strateegiat koostades käivitada kuus programmi: biotehnoloogia, energiatehnoloogia, materjalitehnoloogia, keskkonnakaitse ja -tehnoloogia, tervishoiu ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas. Need peaksid aitama lahendada Eestile tähtsaid probleeme ning stimuleerima suuremat väärtust ja tootlikkust loovate valdkondade arengut.
Riigikontroll analüüsis, kuidas on ministeeriumid nende programmide elluviimisega toime tulnud.
Enamik riiklikke programme kinnitati alles eelmise aasta lõpul, aga haridus- ja teadusministeerium hakkas neile plaanitud raha jagama juba enne, kui teadus- ja arendusnõukogu ning valitsus olid programmid ametlikult heaks kiitnud ning riigi huvi nende valdkondade vastu oli selgeks saanud.
Kuigi umbes pool riigi rahastatavast teadus- ja arendustegevusest on arvatud võtmevaldkondade alla, tegutseb neis kõigest viiendik teadlasi. Ka doktoriõpe ei suuda tagada piisavat järelkasvu ning rahvusvahelise teadlasvahetuse toetused pole paljude teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimelised.
Riigikontrolli hinnangul käib nii suurt hulka võtmevaldkondi eelisarendada riigile nii rahaliselt kui administratiivselt üle jõu ning neid selge sihita eelistades pannakse teised teadusvaldkonnad põhjendamatult ebasoodsasse seisu.
Et riik rahastab programme suuresti Euroopa Liidu toetustest, jääb nende käivitamiseks enne programmiperioodi lõppu väga vähe aega. Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo juhtis tähelepanu asjaolule, et kui kulutused kuhjuvad rahastamisperioodi lõppu, võib see endaga kaasa tuua kiirustamist ja teadlased koormatakse tööga üle.
«Sellest tulenevalt võidakse keskenduda pigem sellele, et raha ära kulutada, kui uute teadmiste ja lisandväärtuse loomisele,» ütles Olgo.
Riigikontrolli audit näitas, et teadus- ja arendustegevuse tulemuste hindamisele pole raha jagades eriti tähelepanu pööratud. Eesmärgid ja näitajad on üldsõnalised ning leidub niisuguseidki näitajaid, mille kohta infot ei koguta.
Audit näitas, et praegu on veel liiga vara hinnata, missuguseks kujuneb võtmevaldkondade arendamises riigi tegevuse mõju. «Pole loodud isegi eeldusi, et tulevikus oma tegevuse mõju hinnata ja kulutatud raha kokku arvutada,» rõhutas Olgo.
Statistikaameti andmetel kulutati 2010. aastal Eestis teadus- ja arendustegevusele 232,76 miljonit eurot, mis moodustas sisemajanduse kogutoodangust 1,63 protsenti.
Riik eraldas teadus- ja arendustegevusele eelarvest 102,76 miljonit eurot. Tõenäoliselt on kulud suuremad, kuid täpset ülevaadet, kui suures ulatuses teadus- ja arendustegevust riigieelarvest rahastatakse, ei ole.