Pühapäeval ühe mehe haavata saamisega lõppenud ebaseadusliku rebasejahi juhtum näitas keskkonnainspektoritele, et salakütid varitsevad endistviisi metsaasukaid.
Salakütid jätkavad tegutsemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Viljandimaa büroo juhataja kohusetäitja Naima Täär ütles, et menetlemisel on kaks metssea laskmise juhtumit. Nende loomade elutee lõppemisest jäid maha jäljed ja inspektorid uurivad praegu, kes pahateo toime panid.
«Meile on suurulukite loata tapmine ohumärk,» ütles Täär. «Meie töötajad tegid tihedalt järelevalvet ja tundus, et olukord paraneb, aga nüüd peame jälle salaküttide tegusid uurima asuma.»
Vaneminspektor Guido Kapp arvas, et ebaseadusliku jahipidamise levik võib olla tingitud majanduse kehvast olukorrast.
Palju salaküttimisjuhtumeid on inspektorid suutnud ära hoida. Sageli annavad vihjeid tähelepanelikud maainimesed, kes on märganud näiteks tuledega põldu valgustavaid autosid.
Möödunud aastal rikuti Viljandimaal jahiseaduse nõudeid 17 korral. Trahvi nõudsid inspektorid kokku 47 400 krooni. Sealhulgas pidid kaks Viiratsi vallas vahele jäänud salakütti lastud põdra eest hüvitama 12 000 krooni keskkonnakahju.