Viljandi Vana kalmistu saab 250-aastaseks

Viljandi Vanal kalmistul ehib üht hauda Eesti rahvusliku skulptuuri looja August Weizenbergi kuju " Naine ankruga". Foto: Pärnu Postimees

Viljandi Riia maantee äärsel Vanal kalmistul täitub täna 250 aastat, sest just 28. juulil 1773 pühitses selle vaimulik Heinrich Ernst Schröder ning veel samal päeval maeti sinna Pärstis elanud Errina Jürri.

Viljandis kasutusel olevatest kalmistutest on see vanim.

Facebooki leheküljele "Viljandi kalmistud" on postitatud väljavõte ajalooürikust, kus seisab saksa keeles Heinrich Ernst Schröderi kirjutatud tekst, kuidas ta 28. juulil saksa ja eesti koguduse juuresolekul kalmistu sisse pühitses. "Mille järel kõik selle Viljandi koguduse surnud tuleb sellele uuele surnuaiale matta; kuna Tema Keiserlik Majesteet meie Kõrgeauline Keisrinna Katariina Aleksejevna oma Kõrgeima Korraldusega oli kogu Vene riigile teada andnud, et ühtki surnut kirikusse ega kirikuaeda enam linnades ja külades matta ei tohi," on Schröder kirja pannud.

Ta andis ka teada, et 1. septembril pühitseb ta sisse Kõpu kalmistu.

Juba samal päeval ehk 1773. aasta 28. juulil maeti esimesena uuele kalmistule eesti kogudusest 50-aastane saunik Errina Jürri Pärstist ja järgmisena 10. augustil kahe aasta vanune Berend Johan Kluge Viljandi saksa kogudusest.

Viljandis on viis kalmistut, millest Vana Kalmistu on vanim. Kõige uuem on 1943. aastal pühitsetud Metsakalmistu.

Kalmistute infosüsteemi andmetel on Vanal kalmistul 22 kultuuriloolist hauda.