Ümber Viljandi järve jooksu suur legend lahkus 90-aastaselt

Benno Viirandi kutsuti mitmel aastal pärast ümber Viljandi järve jooksu lõpetamist pjedestaalile, sest ta oli aastaid kõige suurema osaluskordade arvuga jooksja. Foto: Elmo Riig

Eesti üks legendaarsemaid harrastusjooksjaid, 61 korda ümber Viljandi järve jooksnud Benno-Einar Viirandi lahkus meie seast teisipäeva õhtul 90-aastasena.

Viljandi valla aukodanik suri Pärsti hooldekodus, kuhu ta oli toodud mõne kuu eest, kui ta oma kodus ka abivalmis naabrite abil enam hakkama ei saanud. "Ta täitis meie väikse kokkuleppe: 90. sünnipäev peame ära," meenutas tema naaber Mare Tungal, kes aastaid seisis tuntud jooksumehe kõrval ning tänu kelle suurele abile ta mõni aasta tagasi hooldekodust tagasi oma koju sai.

"Elupäästja," on Benno Viirandi ise oma naabrinaise kohta öelnud.

Kevadel jäi Benno ilma ühest jalast ning asus elama Pärsti hooldekodusse. 28. mail tähistas ta seal oma 90. sünnipäeva. Naabrite suur soov oli ta küll juubeliks veel korra oma koju, Mustlas Harju tänaval asuvasse korterisse tuua, aga see soov ei täitunud.

Benno Viirandi läheb ajalukku kui kõige aktiivsem ümber Viljandi järve jooksja. Ainsana on tal kirjas üle 61 osaluskorra ning viimati oli ta stardis ja finišis 2019. aastal. Esimene kord oli 1958. aastal.

Benno Viirandi oli oma hobidele äärmiselt pühendunud. Lisaks jooksmisele tegeles ta birofiilia ehk õllepudelikorkide ja -etikettide kogumisega. Tema kogus on üle 300 000 õlleetiketi ja umbes 40 000 erinevat õllepudelikorki ning selle teeb eriliseks ja hinnaliseks asjaolu, et iga etikett on katalogiseeritud ja kõik need on paksudesse kladedesse koondatud. Etiketid lamineeris ta koduste vahenditega kilesse ning õllepudelikorgid on nummerdatud ja samuti katalogiseeritud.

Benno Viirandi oma kodus  Foto: Pärnu Postimees

Ümber Viljandi järve jooksult jäi Benno Viirandi 1958. ja 2019. aasta vahel kõrvale vaid korra. Ühe jooksu eel oli ta murdnud jala ning ehkki ta valmistas endale ise kargu ja oli valmis sellega rajale sööstma, otsustasid korraldajad, et nii startida ei tohi.

Omavalmistatud kargu jättis ta alles ning võis seda veel aastakümneid hiljem uudistajatele näidata. Põhitööks oli tal keevitamine ja nii ei käinud talle üle jõu endale korterisse jooksutrenažöör valmistada. Sellel jooksis ta aeg-ajalt siis, kui väljas oli liiga hirmus ilm, et sportima minna.

Jooksmas käis aga ta veel kümmekonna aasta eest iga päev ning sai Mustlasse lausa omanimelise terviseraja. Lisaks kuulutas Tarvastu vald ta aukodanikuks, mis tähendab, et nüüd on ta Viljandi valla aukodaniku staatuses.

"Benno oli lihtne inimene. Temaga oli lihtne," ütles Mare Tungal, kes viimastel aastatel hoolitses selle eest, et Benno Viirandil oleks kodus süüa ja ravimid. "Ma arvan, et iga naaber oleks seda teinud," lausus naine, kes elas Viirandiga kõrvuti 1991. aastast.

61 ümber Viljandi järve jooksu lõpetamise kohta ütles Benno Viirandi paar päeva enne oma viimast juubelit, et see lihtsalt kujunes nii. Rekordit püüda ei olnud eesmärk, see oli lihtsalt selline jooks, kus ta iga kevad kohal tahtis olla. "Eks ta mul lemmik oli."

Viimased kümmekond aastat Viirandi rohkem kõndis kui jooksis. Rääkis, et kopsudega on mure ja joostes ei saa hingata. Liiati meeldiski talle kiirkäimine rohkem. Sellel alal osales ta lausa staadionil võistlustel.

Võidu peale Viirandi ei jooksnud. Ümber Viljandi järve jooksu parim aeg on tal üle 46 minuti, mis harrastussportlase kohta on muidugi väga hea tulemus. Jooksmas käis Viirandi aga palju. Eri andmetel läbis ta 128–132 maratoni. "Ehk oli mõni rohkem," pakub ta ise. Kindlasti oli ta esimene eestlane, kes jooksis maratoni vanemana kui 80-aastaselt.

Benno Viirandi ei ole ainult ümber Viljandi järve jooksu kõige pikema staažiga osaleja. Ta valitseb ka Viljandi linnajooksu ja Vändra maratoni osaluskordade tabelit.

Jooksurajale jõudmist on ta ise kirjeldanud nii, et alguse sai kõik 1957. aastal, kui ta õppis Vaeküla tehnikumis ja pimedas jala koju minnes juhtus auto ette.

"Hoidusin kurvis tee äärde ning auto lähenedes tõmbusin kössi, ent veomasin sõitis ikka otsa. Tagajärjeks oli peapõrutus ja pikk haiglaravi," rääkis ta kümmekond aastat tagasi.

Ka hiljem kimbutasid Viirandit rasked peavalud ja pöörane uimasus. Enesetunne oli tihti väga sant ja koolitundides istuda vaevaline. Arst kirjutas tema kohta: "Depressiivses meeleolus. Vajab vabastamist õppeaasta lõpetamiseni."

Olukord tundus lootusetu. Ent siis kutsusid sõbrad teda jooksuringile kaasa.

"Algus oli vaevaline, aga kui hoo üles sain, märkasin, et enesetunne läks heaks. Proovisin edaspidi taas joosta ning iga kord olemine paranes. Nii ma selle ala juurde jäingi. Mida pikemaid maid jooksin, seda paremaks enesetunne muutus," jutustas Viirandi aastate eest.

Tema esimene võistlus oli 1958. aasta ümber Viljandi järve jooks. Esimese maratoni läbis ta samal aastal Vändras.

Benno Viirandi viimane finiš ümber Viljandi järve jooksul oli 2019. aastal. Siis toetas teda Sakala ajakirjanik Üllar Priks.  Foto: Elmo Riig

Tema enda õmmeldud vest-numbrihoidja koos viimase jooksu jalanõude ja 2015. aasta rinnanumbriga on praegu Eesti spordimuuseumi vitriinis. Sellise kaliibriga legend on Benno Viirandi.

Kui ta 12 kilomeetri läbimise järel igal 1. mail taas staadionile jõudis, võttis ta enne finišeerumist alati mütsi peast. "Austusest korraldajate ja publiku vastu," kommenteeris ta ise.

Benno Viirandi sündis 28. mail 1933 aastal ja suri 25. juulil 2023. Tema matuse kuupäeva ei ole veel kindlaks määratud.